Ronald Reagan jättis intrigeeriva pärandi

Selle võtmesõnad olid väiksem riigiaparaat, madalamad maksud, vähem reguleerimist ning madal inflatsioon.

Tagajärjeks oli Reagani pooldajate sõnul alusepanek 90ndate buumile ja USA majanduse tänasele tugevusele. Kriitikute sõnul aga tohutud defitsiidid ja ebavõrdsuse kasv.

Reagani majanduspoliitikas oli kesksel kohal maksude kärpimine selle loogikaga, et see jätab rohkem vahendeid investeeringuteks, stimuleerib majandust ja toob lõppkokkuvõttes riigile tulude kasvu. Teine eesmärk oli miinimumi viia riigi sekkumine majanduspoliitikasse. ?Valitsus ei ole lahendus, see on probleem,? oli Ronald Reagani tuntud tsitaat.

Kolme aastaga kärbiti Reagani ametiaja alguses makse 25%. Tulumaksu ülempiir alanes 1980. aasta 70 protsendilt 28 protsendile 1988. aastaks, millest suurima võidu said rikkad ameeriklased. Mitmed riiklikud sotsiaalprogrammid aga külmutati, mis tähendas elanikkonna vaesemate kihtide elatustaseme halvenemist.

Ei kärbitud kaitsekulusid, mis Reagani ametiajal hüppeliselt tõusid ja muud kärped ära nullisid. Kommunismi leviku peatamiseks maailmas suurendas Reagan Pentagoni eelarvet 13% ning vallandas sellise võidurelvastumise, mis Nõukogude Liidule lõpuks üle jõu käis ning oli üks peamisi põhjusi, mis Reagani antud nime järgi ?kurjuse impeeriumi? kokkuvarisemist kiirendasid. Berliini müür langes aasta pärast Reagani ametiaja lõppu.

Sellise poliitika hinnaks oli USA eelarvedefitsiidi kolmekordistumine kaheksa aastaga 3 triljonile dollarile, mille likvideerimiseks tuli järgmistel presidentidel korduvalt makse tõsta ning valitsusprogramme koomale tõmmata. USA valitsuse intressimaksed kasvasid Reagani ametiaja lõpuks 3,1 protsendile SKTst ehk rahalises vääringus 69 miljardilt dollarilt 169 miljardile dollarile.

Et suur defitsiit inflatsiooni kontrolli alt välja ei viiks, hoidis USA keskpanga toonane juht Paul Volcker baasintressid üleval, mis tähendas USA ettevõtjatele investeeringuteks kallimat laenuraha. Teine tulemus kõrgetest intressidest oli dollari tugevnemine, mis kahjustas USA baastööstuse huve ning sundis retoorikas vaba turgu propageerivat presidenti nii mõnigi kord USA Kongressi protektsionistlikule survele järele andma. Kaubanduskonto defitsiit kasvas Reagani ametiaja jooksul neljakordseks.

Reagani ametiaja lõpus oli USA majandus toona Teise maailmasõja järgse perioodi jõudsamas kasvutsüklis. Paraku tugines see peamiselt võlaga rahastatud sõjatööstuse buumil, mis Reagani järel presidendiks saanud George Bush seeniori ajal languseks pööras ja talle tagasivalimise maksis.

Omal ajal nimetas Bush seenior Reagani majanduspoliitikat ?voodoo ökonoomikaks?, mis kätkeb ühitamatuid eesmärke maksude alandamiseks, kaitsekulude tõstmiseks ja eelarve tasakaalustamiseks. Täna on Reaganiga sarnast majanduspoliitilist kurssi ja ?kurjuse impeeriumi? retoorikat jätkanud Bush seeniori poeg, USA praegune president George W. Bush. Paraku samuti defitsiitide järsu kasvu hinnaga.