Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnad tõusid vaatamata hoogsale varude soetamisele
Analüütikute sõnul oli 47protsendiline impordi kasv aprillis ja osaliselt sellest tingitud väliskaubanduse 5,4 miljardi kroonine puudujääk ühekordne, ent inflatsioon lähikuudel jätkub.
Eesti Pank rahustas eile, et aasta lõikes ei tõuse tarbijahinnaindeks üle 2,8 protsendi ja tegu oli ühekordse hüppega. ?Maikuus toimunud toiduainete ja kütuse hinna tõus mõjutab ka juunikuu indeksit,? kommenteeris Eesti Panga analüüsi osakonna juht Andres Saarniit.
Suprema analüütiku Aret Tombergi sõnul võib inflatsioon tänavu küündida 4 protsendini, kuid ootamatuste tulles seda ka ületada.
Ühe uuringu kohaselt ootasid tarbijad Euroopa Liitu minekust kuni 18protsendilist inflatsiooni, rääkis Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu. ?Inflatsioon liigub sinna suunda, nagu tarbijad seda ootavad. Mai oli päris drastiline.?
Kuuga liitsid euro ja dollari kurssidest sõltunud maailmaturu kütusehinnad transpordihindadele ligi kümnendiku. Igapäevaste toidukaupade ja jookide hinnale lisandus 3,3 protsenti.
Drastilise näitena kasvatas suhkru hinnatõusu ootus suhkru hinda 140 protsenti. Samal ajal suurenes suhkru sissevedu hinnatõusule eelneval kuul aasta varasemaga võrreldes 5,5 korda.
Andres Saarniidu sõnul oli suhkru ja mootorikütuse hinna tõus umbes 3/4 kogu hinnatõusust. Puhkenud mobiilioperaatorite hinnasõda ja riiete-jalatsite odavmüügid ei suutnud inflatsiooni pidurdada.
Inflatsioon oli viimati nii kiire 2002. aasta juunis. Alates 2003. aasta aprillist püsis Eesti inflatsioon eurotsooni omast madalam, kuid selle aasta mais ületas eurotsooni 2,5protsendilist inflatsiooni 1,2 protsendipunkti võrra.
Eksport kasvas aprillis võrreldes mullu sama ajaga vaid 7%, kahanedes tänavu märtsiga võrreldes 16%.
Väliskaubanduse defitsiidi kasvu süvendas ekspordi pidurdumine kõigis olulisemates kaubagruppides, kommenteerisid majandus- ja rahandusministeerium.
Rahandusministeeriumi analüütiku Kristiina Kruusa sõnul oli impordihulluse põhjuseks soov vältida täiendavaid makse.
Eksport läbi vabakaubandustsoonide seiskus peaaegu täielikult, lisas majandusministeerium.