Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Oodatud jõukus tuleb 18 aastaga

Anne Oja 10. juuni 2004, 00:00

Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul jõuab Eesti elatustase Soomele järele ligikaudu 20 aastaga. ?Kindlasti ei juhtu see väga kiiresti, kuid kasvava majanduse puhul jõuame järele 20 või vähema aastaga,? lausus Kraft. ?See ei olene aga meist, vaid Euroopa Liidust.?

Tänavu prognoosis Eesti Pank 5,5protsendilist majanduskasvu. 2005. aastal on kasv 5,8 ja 2006. aastal 6,0 protsenti. Naaberriikidest Lätile ennustatakse tänavu 7protsendilist, Leedule 6,8protsendilist ja Venemaale kuni 6protsendilist majanduskasvu.

?Esmapilgul võiks prognoosi nimetada igavalt ilusaks, stabiilsus peaks paranema ja majanduskasv suurenema,? kommenteeris Eesti Panga asepresident Märten Ross. Pikema perioodi jooksul Eesti konkurentsivõime püsib.

Kasvu veavad lähiaastatel ligi 10protsendiline ekspordi kasv, tootlikkuse ja palga kasvu lähenemine ja viimastel andmetel tugeval kasvujärjel olev maailmamajandus.

Ekspankur ja ettevõtja Jüri Mõis ütles, et majanduse juhtijaile peaks olema eesmärgiks 10protsendiline majanduskasv. ?On vahe, kas oled roolis või reisija,? rääkis Mõis. ?Eesti Pank vaatab kõrvalt, kuid tema prognoositud majanduskasv on samuti hea.?

Mõis ütles, et majanduskasvu kiirendamiseks tuleb vähem raha kulutada mitteratsionaalsetele inimestele. ?Need on näiteks raha nõudvad kunstnikud, avalik sektor ja põllumehed, kes tuleb hoida madalal, et nad ei saaks oma ideid propageerida,? selgitas Mõis.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum kinnitas, et Eesti majandus kasvab lähiaastatel stabiilselt. ?Palga kasvu vähenemisse ma aga ei usu,? ütles Kuum ja soovitas kvartalistatistika asemel jälgida trende.

Prognoosi kohaselt langeb eratarbimise kasv tänavuselt 5,4 protsendilt tuleval aastal 5,2 ja ületuleval aastal 5,0 protsendini. Langus toimub laenuintresside kasvu tulemusel, mistõttu inimestel napib igapäevaseks tarbimiseks raha.

1. maist kehtima hakanud uuenenud rahvamajanduse statistikaga muutus Eesti arvutuslikult küll 10 miljardit krooni rikkamaks, kuid selle tõttu suurenevad kulud teevad meid reaalselt vaesemaks.

Selleks, et teiste Euroopa Liidu riikidega oma sisemajanduse koguprodukti arvestuses selgemini võrreldav olla, tuli Eestil hakata arvestama SKPs ka kinnisvarasektori hindadega. Statistikaamet tegi sellise kaudse rendi ja põhivara kulumi metoodika alusel senised arvutused kuni 1993. aastani ümber. Selgus, et võrreldes varasema tulemusega oli meie eelmise aasta SKP 9,6 miljardit krooni suurem, ulatudes 125,8 miljardi kroonini.

Selgitamaks statistika muudatuse sisu, tõi statistikaameti makromajanduse teenistuse juhataja Erika Sisask lihtsa näite: ?Kui inimene elab talle kuuluvas majas või korteris, siis nüüd arvestatakse SKPsse ka see renditulu, mida ta oleks pidanud maksma juhul, kui see poleks tema oma olnud.?

Kõigi muudatusega kaasnenud positiivsete näitajate kõrval ? maksukoormus ja jooksevkonto defitsiidi suhe SKPsse vähenes, majanduskasv ning reitingud maailma konkurentsitabelites paranesid ? tuleb Eestil nüüd leppida suuremate väljaminekutega. Raha muutunud statistika eelarvesse juurde ei too. Küll aga tuleb ELi ja NATO liikmemaksu tasuda järgmisel aastal vastavalt 200 ja 2,5 miljoni krooni võrra rohkem. Põhjuseks nende maksude seotus SKPga. Lisanduvad NATO ees võetud kohustused investeerida kaitsekulutusteks 2 protsenti SKPst ehk seni arvutatust ligi 200 miljonit krooni rohkem.

Rahandusministeerium on järgmise aasta eelarve koostamisel hakanud selle peale juba mõtlema. ?ELi liikmemaksu osas tuleb katteallikas leida kas muude kulude vähendamise arvelt või täiendavate tulude arvelt, kui see osutub võimalikuks suvel tehtava uue majandusprognoosi valguses,? ütles rahandusministeeriumi nõunik Kalle Kukk.

Küsimusele, kas uuenenud SKP taustal automaatselt ligi 3 protsendipunkti võrra langenud Eesti maksukoormust võidakse ka poliitiliselt ära kasutada, vastas Riigikogu liige Janno Reiljan eitavalt. Rahvaliitlasest Reiljani sõnul ei tõsteta-langetata maksukoormust protsendi pärast, vaid majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste pärast. ?See, et maksukoormus on nüüd arvestuslikult madalam, ei muuda ühegi erakonna seisukohta,? lausus ta.

Euroopas kolmandal kohal olev eraisiku võla kasvu suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) viitab kinnisvaraturu ülekuumenemisele, avaldas eile Eesti Pank.

Eestit edestavad eraisiku võlatasemelt vaid Iirimaa ja Suurbritannia, kellest esimesel on vastav näitaja veidi üle 16 protsendi ja teisel veidi üle 10 protsendi. Eesti eraisiku võlatase on 10 protsenti.

Eestile järgneb tihedalt Läti. Euroopaliku elatustaseme võrdkuju Rootsi asub pingereas kaheksandal, Soome üheksandal ja Leedu kümnendal kohal, kus võlatase jääb 4?5 protsendi vahele.

Elanike laenukasvu ja madalat riskitaluvust peab Eesti Pank suurimaks ohuks stabiilsusele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:31
Otsi:

Ava täpsem otsing