Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haapsalu pidustuse paine all
Haapsalu juubeliaasta pidustused kingivad võimaluse luua uus kuvand, mis pühib minema ettekujutluse, et Läänemaa on vaene piirkond.
Haapsalu korraldab sel suvel linnaõiguse saamise 725. aastapäeva pidustused, millega püütakse linna meelitada tuhandeid turiste, kes mudalinna unustanud või eelistanud puhata Pärnus või Kuressaares. Konkurents Lääne-Eesti linnade vahel sunnib pingutama. Suuremal Pärnul on pakkuda rohkem ahvatlusi.
Positiivne imago aitab ettevõtjaid, tegelgu need millega tahes. Läänemaad saadab halb kuulsus. Statistikaamet näitab siiakanti Eesti keskmisest madalamat palka, elektrihind on siin kõrgem.
Aga sellest oli veel vähe - kohaliku raudtee omanik otsustas rööpad varaste hirmus üles võtta. Ega tal polnud ka enam kaupa, mida vedada. Negatiivsemat fooni on raske ette kujutada.
Haapsalu raudteel täitub tänavu 100 aastat, 1904 jõudis mudalinna esimene vedur. Keiserlikud kõrgused vajasid toona kiiret liiklusvahendit kuurorti. Raudtee ülesvõtmine tähistab siinsete liidrite ebaõnnestumist, sest Haapsalu pole vähem väärt kui Pärnu või Viljandi rongiliin, kus rongid liiguvad riikliku dotatsiooni toel.
Hea maine algab sisemisest enesekindlusest. Haapsalu pingutab praegu kõigest väest. Viimati istutasid linna töölised peatänavale 1000 petuuniat. Haapsalu haljastajad peavad pingutama. Kohalikud valimised võitnud Res Publica lubas muuta räämas parkide ja haljasalade nägu. Aasta on uute valimisteni, aga lubadust pole veel täitma hakatud. Suurejoonelised pidustused võivad valijail meelest pühkida lubaduse uputada linn lilledesse.
Kui suve vabaõhupeod on viimse kohani välja müüdud, siis on reklaam õnnestunud. Kui juubeliaasta reklaamikära peale restoranide, reisibüroode ja hotellide omanike kaugaste täitmise ka mudalinna mainet aitab tõsta, siis võib Haapsalu juubeliaasta korda läinuks lugeda.
Autor: Andrus Karnau