ITee uudised

ÄP 15. juuni 2004, 00:00

Üle kuue aasta MicroLinki gruppi juhtinud Allan Martinson lahkub juuni lõpus ettevõtte tegevjuhi kohalt ning siirdub firma nõukogusse. MicroLinki uueks juhatuse esimeheks saab lätlane Janis Bergs, kes seni vastutas juhatuses MicroLinki IT-ettevõtete eest. ?Olen MicroLinki juhina saavutanud eesmärgid, mida enesele seadsin,? ütles Martinson. Tänu edukatele tehnoloogiainvesteeringutele saavutab MicroLink lõppeval majandusaastal rekordilise kasumi, mis ulatub sadadesse miljonitesse kroonidesse. Peale Janis Bergsi jäävad senisest juhatusest ametisse veel MicroLink Eesti juht Peter Priisalm ja MicroLinki püsiteenuste äriliine kureeriv Mait Nilson.

Enne MicroLinki tulekut kuulus Allan Martinson firma nõukogusse. Kuni 1998. aasta kevadeni juhtis Martinson uudisteagentuuri BNS, mille asutajate hulgas ta 1990. aastal oli. Martinsoni teatel suundub ta MicroLinkist tehnoloogiainvesteeringutega seotud ettevõtlusse, kuid seni pole ta plaane veel avalikustanud.

Mais sõlmisid suuremad internetiteenuste pakkujad ja autoriõiguste ühingud koostöölepingu rangeks kontrolliks FTP-serverites toimuva infovahetuse üle. Lisaks täpsustub lepingu tulemusel ka piraatluse tõkestamine e­poodides, portaalides ja veebikülgedel.

Elion on valmis tegema kõik, avamaks autorikaitse organisatsioonide juurdepääsu FTP-serverile, et nad saaksid anda infot autoriõiguse rikkumiste kohta, ütles Elion Ettevõtted ASi internetiteenistuse juhataja Maiko Kalvet. ?Lubame ka kasutusele võtta vastavad meetmed, et tõkestada piraatlust,? lisas Kalvet.

2001.aasta aprillis sõlmisid BSA, autorite ühing, autoriõiguste kaitse organisatsioon ja fonogrammitootjate ühing internetiteenuste pakkujatega koostöölepingu, mis keskendus piraatluse leviku piiramisele kodulehekülgedel, kuid ei käsitlenud FTP-serverites toimuvaid autoriõiguse rikkumisi.

Lepinguga ühinenud osapooled
Autoriõiguste ühingud:
- BSA Eesti Komitee
- Eesti Autorite Ühing
- Eesti Fonogrammitootjate Ühing
- Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon
Internetiteenuse pakkujad:
- Elion
- Tele2
- Starman
- Data Telecom
- Zone Media
- MicroLink

Eesti Ringhäälingu Saatekeskus tegutseb pärast äriregistris nimemuutuse kinnitamist mai lõpust ärinime Levira all. Ettevõte on Levira kaubamärki kasutanud aasta algusest. Levira on oma teenustega üha enam suundumas laiemalt raadioside ning telekommunikatsiooni valdkonda, kommenteeris nimemuudatust Levira juht Mart Einpalu. Levira eesmärgiks on areneda juhtivaks raadioside infrastruktuuride operaatoriks Eestis, olles partneriks ettevõtetele nii ringhäälingu kui ka telekommunikatsiooni valdkonnas. Levira arendab Eestis ka digitaalset televisiooni, täna levib digisignaal Tallinnast 70 km raadiuses. Levira omanikeks on Eesti riik ja Prantsuse kontsern TDF.

Uuringufirma TNS Emor andmetel kasutab Eestis 15?74aastaste elanike seas internetti 479 000 inimest ehk 46 protsenti elanikkonnast. TNS Emori projektijuht Kristina Randver ütles, et kui arvestada internetikasutajate hulka ka lapsed alates kuuendast eluaastast, kasutab Eestis internetti umbes 600 000 inimest, kirjutas Päevaleht. Balti riikides kasutas 2004. aasta alguses internetti enam kui 1,6 miljonit inimest, enim neist Eestis. ?Ühelt poolt mängib kindlasti rolli riikide taust ? Eesti on rohkem seotud Põhjamaadega,? selgitas Randver. ?Samuti avanes Eestis telekommunikatsiooniturg kõige kiiremini ning seetõttu on hinnad siin odavamad kui teistes Balti riikides,? lisas ta. Samas on Läti interneti osas üks Ida-Euroopa kallimaid riike. Lätis kasutab internetti vaid 24 protsenti 15?74aastastest elanikest. TNS Emori andmetel on Eestis laiemat internetilevikut toetanud ennekõike suur koduarvutite hulk. Rohkem kui pooltel Eesti internetikasutajatel on ligipääs internetile ka kodus.

Tänavu viie kuuga müüs MicroLinki arvutite tootja ML Arvutid 7119 arvutit, mis on võrreldes eelmise aastaga 38% rohkem. Neist maikuus müüdi Eestis 1308 arvutit, mis on üle veerandi rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. ML Arvutite maikuu käive oli esialgsetel andmetel 14,8 mln krooni, mis on 36% võrra rohkem kui eelmisel aastal. ?Mai algus oli vaikne, aga kuu teisel poolel turg aktiviseerus. Edukaks osutus arvutite nullsissemaksega järelmaksukampaania, mis jätkub ka juunis,? sõnas ML Arvutite tegevjuht Mait Rahi. Tema sõnul ei toimunud Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga MicroLinki arvutite hinnakujunduses muudatusi. ML Arvutid on Eesti juhtiv arvutitootja, mis tegeleb MicroLinki nime kandvate arvutite tootmisega ja opereerib arvutipoodide ketti Enter. 2003. aasta suvel müüs MicroLink arvutitootmisega tegeleva üksuse MicroLink Arvutid seoses keskendumisega IT-teenustele. Alates 1992. aastast on MicroLinki grupi ettevõtted ja ML Arvutid müünud Eestis üle 130 000 arvuti.

Informaatikanõukogu soovitab võimaldada riigi tellitavaid IT-arendustööde lahendusi takistusteta korduvkasutada ka erasektoris. Juuni alguses toimunud nõukogu koosolekul toetati ideed, mille järgi on riigi tellitud IT-arendustööde teostajal voli kasutada lahendusi ka avalikust sektorist väljapoole suunatud äritegevuses. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni sõnul annaks see Eesti IT-firmadele võimaluse müüa siin välja töötatud lahendusi ka välismaale. ?Kui riik lubab enda tellitud lahendusi kasutada ka äritegevuses ning sellelt tulu teenida, ei tohiks töö teostaja sama asja eest teiselt riigiasutuselt tasu nõuda,? ütles Atonen. Ministri hinnangul on praegune määramatus tekitanud olukorra, kus avalik sektor seab tellitud lahenduste laiemale kasutamisele tihti põhjendamatuid piiranguid. Kindlasti ei saa kõiki riigi tellitud IT-arendustöid anda automaatselt vabaks kasutamiseks ? iga konkreetse lahenduse puhul tuleb hinnata võimalikke riske, lisas minister.

Juunist alustas kaubamärgi Eltel Networks all tegevust Balti riikide suurimaid side- ja elektrivõrkude ettevõtteid, ühendades senised ASid Connecto, Reveko Telekom ja ELTEL Networks. Seni eri võrguehituse valdkondades tegutsenud firmade ühinemine annab võimaluse ressursside ristkasutuseks ja tagab efektiivsema tegevuse, ütles Eltel Networksi juht Jaanus Paas. Tema sõnul muudab ühinemine oluliselt nii Eesti võrguehitusturgu kui ka ettevõtte arenguvõimalusi Balti riikides. ?Nüüd saame peale sidevõrkude rajamise ehitada ja hooldada ka elektrivõrke,? ütles Paas. Eltel Networks teenindab nii Eesti Energia, Fortumi, Elioni kui ka EMT võrke. Ettevõte prognoosib tänavuseks käibeks kolmes riigis 400 mln kr. Ühinenud ettevõtte aktsiatest kuulub 51% Elionile ja 49% infrastruktuurikontsernile ELTEL Networks Corporation. Ettevõttes töötab ligi 500 töötajat.

Radiolinja tõi turule pensionäridele mõeldud seeniorpaketi, mis muutis pensionäridele Radiolinja võrgus helistamise odavamaks. Uue kõnepaketi kasutajad ei pea maksma kuutasu, kõneminuti hind nii tavatelefonile kui ka mobiilsidevõrkudesse on 2,50 kr. Pensionärid on head kliendid ? nad on lojaalsed ning maksavad arveid korralikult, ütles Radiolinja juhatuse liige Andrus Hiiepuu. ?Siiani ongi pensionäride jaoks suurimaks probleemiks see, et isegi väga vähe rääkides teeb kõneminuti hinna tavatelefoni puhul kalliks igakuine püsimakse,? kinnitas pensionäride ühenduse esimees Sven Pärn. Püsikulud on Radiolinja uuel paketil küll olematud, kuid hinnavahe on tuntav ? mobiililt helistamine on ikkagi kümme korda kallim, ütles Elioni meediasuhete juht Ain Parmas. Pensionärid räägivad tema sõnul rohkem kui 40 minutit kuus.

Eestis on mobiil täna 81 protsendil inimestest. Üle 60aastastest on mobiil vaid igal viiendal. Enam kui 60aastaseid on kokku 300 000, mis on atraktiivseks sihtrühmaks.

Iga Helmese töötaja tootis mullu 43 000 euro (673 000 kr) eest lisaväärtust, sellega tõusis Helmes tunamulluselt teiselt kohalt Balti riikide IT-firmade seas efektiivseimaks. Iga Helmese töötaja suurendas oma efektiivsust aastaga 12 protsenti, selgub Balti IT-turust ülevaateid koostava Leedu firma Prime Investment aruandest. Helmese efektiivsuse aluseks on fokusseerumine tarkvaraarendusele ? ligi pooled Helmese 60 töötajast on otseselt seotud arendustegevusega, ütles Helmese arendusjuht Sten Tamkivi. Teine efektiivsusele viiv asi on tema sõnul see, et Helmes eraldas mullu riistvaravahenduse tütarfirmasse MarkIT.ee. MarkIT äri põhineb internetil ja klientide iseteenindusel.

Aastaga suurendas enim ehk kolmandiku võrra efektiivsust töötaja kohta MicroLink Grupp. 31 000 eurot (485 000 kr) töötaja kohta aastas annab MicroLink Grupile Balti riikide IT-firmade efektiivsuse edetabelis kolmanda koha. Keskmiselt kasvas efektiivsus Eesti, Läti ja Leedu IT-firmades aastaga kümnendiku võrra, ulatudes mullu 25 000 euroni (391 000 kr) töötaja kohta aastas. Ühes tööpäevas tootis keskmine Balti riikide IT-firma töötaja lisaväärtust 98 euro ehk ca 1500 krooni eest.

1. juulist toob EMT turule teenuse ?kaksiknumber?, mis võimaldab ühe SIM-kaardiga kasutada firma- ja eranumbrit. Mõlemat maksustatakse eraldi ning mõlemale numbriomanikule esitatakse eraldi arve. ?Kaksiknumber annab võimaluse suurendada firmale vajalike mobiiltelefonide arvu, kui seni pole töötajale antud firma nimel olevat mobiiltelefoninumbrit sellepärast, et raske on eristada töö- ja erakõnesid ning kulud võivad väljuda kontrolli alt,? märkis EMT turundusdirektor Piret Mürk.

Kasutaja peab ise otsustama, kas tema tehtavad kõned on töö- või erakõned, vastavalt sellele tuleb valida firmanumber või eranumber. Valik kehtib järgmise korrani. Numbrivalikut saab teostada teenuskoodide abil, WAPis, mobiili infomenüüs ja teenuse SIMsalabim menüüs. Terve juunikuu kestab kaksiknumbri avalik testperiood, esimene piloottestija on politseiamet.

Radiolinjal (RLE) on veidi samalaadne teenus juba aastaid. Kui EMT pakub ühele SIM-kaardile kahte erinevat telefoninumbrit, siis Radiolinja lahendus on teistsugune: näiteks erakõne puhul tuleb numbri ette valida teenuskood 158. Kõik numbrid, mille ette valiti helistamisel teenuskood 158, summeeritakse pärast arvel ühel real, olenemata sellest, kas helistati erinevate operaatorite võrku või välismaale. Erinevalt EMTst ei erista RLE teenus SMSe, m-kaubanduse teenuseid jms.

Uudised kogus Indrek Kald

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:43
Otsi:

Ava täpsem otsing