Eesti ettevõtlus haarab Peterburi turgu

Andres Kärssin 17. juuni 2004, 00:00

Konkreetset Peterburis tegutsevate ettevõtete arvu ja eestlaste investeeringute mahtu on raske öelda ? ettevõtjad ise on kidakeelsed ja ka EAS ei saa täpseid andmeid avalikustada. Küll on EASi poole Peterburi turule sisenemiseks pöördunud majutus- ja reisikorraldusteenuste pakkujad, kinnisvaraarendajad, transpordi- ja logistikasektor, pakendi-, tekstiili-, puidu- ehitus- ning ehitusmaterjali-, toiduaine- ning masina- ja aparaaditööstus, samuti ettevõtlusnõustamisega tegelevad konsultatsiooni- ja investeerimisettevõtted.

Peterburis kanda kinnitanud Eesti ettevõtjate jutust jääb kõlama, et oluline on tajuda mastaapi, ja mitte tulla mütsiga lööma, muidu võib uus üritaja mõttetult raha kaotada.

Venemaa esimese tänapäevasel tasemel hüpermarketi O?Kei tegid kahe aasta eest eestlased, seal on rentnikeks Eesti firmad ning seda valvab eestlasele kuuluv turvafirma.

Vene ajakirjanduse andmeil on Peterburis praeguseks kolm O?Kei hüpermarketit. Keti arendajaks on Luksemburgi firma Dorinda Holding S.A. Dorinda Ida-Euroopa tegevuse juhiks on Hillar Teder ? Eestis kaubanduskeskusi arendava Ühendatud Kapitali omanik. Teder kuulub teadaolevalt ka Dorinda omanikeringi koos Vene ettevõtjatega, kes tegutsesid kunagi Moskvas mahlatöösturitena.

Teder ise oma arendustegevust Venemaal ja Dorinda Holdingusse puutuvat kommenteerida ei soovinud, viidates kokkulepetele partneritega ning samuti info võimalikule levimisele, mis ei pruugi ettevõttele hea olla. Samas teatas Dorinda tänavu kevadel kinnisvaramessil Cannes?is, et aastaks 2010 ulatub ettevõtte uute investeerimisprojektide maht Venemaa loodeosas kahe miljardi dollarini. 2005. aastaks peaks O?Kei ketti kuuluma kümme kauplust.

Teder lausus, et O?Kei ideoloogilist poolt on koordineerimas paar eestlast. ?Kaubanduse poolega tegeleb Heigo Kera, kes on varem töötanud nii Maksimarketis kui ka Selveris,? lisas ta. Väga selverlik tundub O?Kei logo kaubakärust tõusva päikesega, kuid Tederi sõnul on säärast motiivi varem kasutanud pigem ameeriklased.

Praegu on Peterburis kahes O?Kei hüpermarketis rendipinnal avatud Sportlandi pood, neile lisandub selle aasta lõpus ka kolmas Sportland ? samuti uue O?Kei juurde. Sportlandi ühe omaniku Are Altraja sõnul valiti asukohad hüpermarketite kõrval osalt seetõttu, et nende arendajate hulgas on eestlased. Kontakt Tederiga tekkis spordiklubis kõrvuti trena?ööridel trenni tehes, meenutas ta.

?Peamiselt on aga Sportlandi asukohad seotud sellega, et O?Kei on praegu tugevamaid arendajaid Peterburi regioonis ning ka seetõttu, et neil on strateegiline plaan areneda, mitte teha üks-kaks keskust ja asi sinnapaika jätta,? ütles Altraja.

Peale Sportlandi leiab O?Kei Eesti päritolu ettevõtjatest rentnike seast ka ühe Glaskeki esinduse. Ja lisaks veel ? hüpermarketites valvab Urmas Sõõrumaale kuuluv Alfa Nord, mille vapp kui ESSi kloon, O?Kei turvalahendustega reklaamib end Pristis ning ühe hüpermarketitest on valmis ehitanud Eesti ehitusfirma tütarfirma Irest Stroi.

Eesti jaekaubandusest on Peterburis ilmselt kõige teenekam tegija Baltika oma poodidega, praegu leiab linnast kolm Baltmani ja ühe Montoni. Viimane asub Bol?oi prospektil, naabruses hulga sarnaseid poode. Rahvas pidi poodides käima õhtupoolikuti ja nädalavahetusel, räägivad müüjad, kes müüvad ?Inglise tehnoloogia järgi Baltimaades tehtud kaupa?.

Hiiglaslikus kesklinna kaubamajas Gostinnõi Tvoris on Baltman kalleimate brändide seas. Sealsete müüjate sõnul on Baltika poodidest kõige parema läbimüügiga just Baltmani omad, kust leiab klassikalist moodi. Noorte kaupa müüvat Montonil ei lähe nii hästi just tugeva konkurentsi tõttu, mida pakuvad näiteks Motiivi ja Zara.

Peterburis tegutsevad Eesti päritolu ehitusmaterjalide tootjad laiendavad oma tegevust lähiajal oluliselt, sellele aitab kaasa Venemaa kasvav turg.

Vana polümeeritehase alal on rendipinnal koha leidnud Andrese Klaasi & Dekoori tütarettevõte A-Steklo. Pärast kella 9 hommikul algab tsehhis liikumine ? töötajate õigeaegset tulekut peab A-Steklo juht Riivo Kauge juba saavutuseks. Hea tulemus on ka see, kui 1. mai pidustused töötajatele väga laastavalt ei mõju.

Kauge on A-Stekloga tegelenud ligi aasta. Enne oli Andrese grupil Piiteris firma kahasse kohalikega, kuid seal tekkisid. ?Tule ise või võta vanaema kaikaga kaasa ja hakka korda majja lööma,? märgib Kauge ise kohaloleku vajadust.

Kui enamik A-Steklo seadmepargist on läbi käinud emafirmast, siis hiinlaste seadistatav klaasikarastusahi on uus. Kuue miljoni kroonine investeering võimaldab Kauge sõnul klaasist ukselehtede tootmise Peterburi tuua ning toob ka konkurendid karastatud klaasi tellima. Arvestuslikult on Euroopas 400 000?500 000 inimese peale üks klaasikarastusahi, Eestis on sääraseid ahje kolm ning kaheksa miljoni elanikuga Peterburis praegu kaks.

?Eestis on turg paigas, tõmblemist vähe. Siin käib aktiivne müük, pakume oma toodangut ehitajatele ning kauplustele,? selgitab Kauge Venemaa võimalusi. Tema sõnul oli üks suuremaid väljakutseid just müügi käivitamine ? esimest tagasisidet ja tulemust tuli oodata kolm kuud: ?Protsess on jube pikk. Tuleb mitu fronti läbi suruda, enne kui jõuad otsustajateni.? A-Steklo majandusnäitajaid veel ei täpsusta.

Sel kuul alustab Peterburis lõpuks oma uue, ligi 50 miljonit krooni maksva värvitehase ehitust Eskaro. ?See, mis Tallinnas võtab aega neli kuud, võtab siin aega 1,5 aastat,? põhjendab ettevõtte omanik Igor T?umakov esialgsete plaanide nihkumist bürokraatia tõttu. Tema sõnul vaatles Eskaro oma praegust tootmist Peterburis ? 500?600 tonni värve, lakke ja pahtlit kuus ? kui turu tundmaõppimist. Uus tehas peaks täielikult käivitununa 2006. aastal saavutama tootmismahuks 2000 tonni kuus ja aastakäibeks 400 miljonit krooni.

?Uue tehase rajame siia seetõttu, et meie täisvõimsusel töötavast Tallinna tehase toodangust läheb 40 protsenti niigi Vene turule. Tahame selle võimsuse siia üle tuua,? räägib T?umakov.

Venemaal on viimase kümne aastaga importtooted asendumas kohapealse toodanguga, praegu on impordiks kas premium-tooted või eriti odav kraam. Venemaa enda oma on toidutööstus, sama teed läheb auto- ja rõivatööstus. Ka värvitööstus.

T?umakovi sõnul on Venemaa gigantne turg: ?Meie Eesmärgiks on Peterburi ümbruse turg, kallimas segmendis on konkurendid Tikkurila ja Sadolin.? Samas käib kõige suurem turujagamine nn keskmises hinnasegmendis ehk siis kohapeal toodetud värvi osas. Eskaro jaoks on võit see, kui Venemaale laieneb praegu Peterburis poekohti otsiv ehituskauba kett Ehituse ABC ? hea partner Eestist.

Linn linnas on Peterburis asuv Kirovi tehas. Miljoni ruutmeetrise tootmispinnaga sõjaline tööstuskompleks on kaardil tähistatud rohelise larakaga, justkui hiiglaslik park. Väravas kontrollivad sõdurid ajakirjaniku passi ja propuskit, mille on välja ajanud Kirovi kompleksis rendipinnal asuva Glaskeki tehase juht Toomas Vahtola. Tegelikult on kõik juhid Venemaal nimekaardi järgi peadirektorid ja nende eelistatuim auto tundus olevat d?iip.

Vahtola sõnul on viie aasta eest Peterburis alustanud Glaskeki tootmismahud kasvanud igal aastal kaks korda, mullu isegi 3,8 korda võrreldes 2002. aastaga, aknatootja nädalakäive oli siis suurusjärgus miljon krooni. Siin oli oma osa nii Peterburi 300. aastapäeva tähistamisel kui ka üldisel ehitusbuumil. ?Ehitus läks teisele kvaliteedile üle ? alumiinium-konstruktsioonid on tõusuteel,? lisab ta. Alumiiniumkonstruktsioonid ongi Glaskeki eesmärgiks, sest plastaknad marginaali ei anna ? konkurents odavate akende vallas on tohutu.

?Võrreldes Eestiga on siin igasugust kontrollimist ja sertifitseerimist kordades rohkem. Igas kvartalis atesteerime oma toodangut,? lausub Vahtola. Tema laual nahkkaante vahel on paks paberipatakas, mis peab minema allakirjutamisele.

Ometi kahekordistab Glaskek Kirovi tehases tänavu oma tootmispinda. Tulevikus plaanitakse siiski kusagil osta oma tehasepind, sest kinnisvarahinnad liiguvad Piiteris raketina üles.

Pühapäevaõhtune tühjus Peterburi suunduva Tallinki laeva Fantaasia peal tekitab soovi kihla vedada vastse laevaliini eluea peale.

Enne Peterburi suunduvale proovireisile asumist kahe kuu eest avatud liinil raugeb sõidueelne põnevus veidi, kui selgub, millised paberid tuleb mõne päeva jooksul hankida meritsi Venemaale veetavale tööautole ? kõige suurem mure on notariaalselt kinnitatud ingliskeelse volitusega.

Samas on laevasõidu puhul emotsionaalseks boonuseks eemalduva Tallinna veel püsiva kilukarbisilueti nautimine, tubli show-grupp restoranis ja väljapuhkamise võimalus kajutis.

Peterburi merevaksali kai äärde maabuvat 40?50 reisijat ja kaheksat autot võtab vastu väike puhkpilliorkester. Kuna vanadele pillimeestele ilma publikuta mängimine pinget ei paku, panevad nad peagi pasunad kotti. Jalamehed saavad passikontrollist ja tollist läbi kokku kolmveerand tunniga, esimesel autol kulub sadamas piiriületuseks rohkem aega. Järjekorras tahapoole sattunud juht peab seekord arvestama ligi poolteisetunnise ajakuluga.

Näitsikud merevaksali hoones asuvas Tallinki esinduses ütlevad, et eelmisel reisil olevat inimesi olnud palju rohkem. Arusaadav ? nädalavahetus ja Piiteri valged ööd meelitavad eestlasest turisti.

Tallinki Peterburi esindaja Aleksei Salumaa pakkus maikuu reisijate arvuks ligikaudu 9000. ?Alguses arvasime, et tuleb hullem,? tõdes ta, lisades, et kuna Tallinki jaoks on tegemist täiesti uue turuga, siis pole ettevõte endale mingeid eesmärke seadnud.

Salumaa sõnul on praegu rohkem inimesi liikunud Peterburi suunal, venelaste reisihoogu jahutab viisade aeglane väljastamine Eesti konsulaadis. Samas on esindaja teatel juulikuus oodata Eestis suuremate Vene gruppide saabumist.

Tallink tahab venelased Tallinna tuua Helsingi kaudu. Konkurendi Silja Line?i laev sõidab Peterburist otse Tallinna, et sealt edasi Rostocki minna. Venelaste jaoks on väidetavalt Silja tugevam kaubamärk kui Tallink.

Salumaa lausus, et ei näe Siljas ohtu, sest erinevad on nii laevad, hinnad kui ka sõidusuunad.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing