Uus turvaseadus nõuab turvateenuse osutamisel lepingut

Vastavalt äsja jõustunud turvaseadusele tuleb turvaettevõtjal tema tegevusloas märgitud tegevusvaldkonnas turvateenuse osutamiseks sõlmida tellijaga leping.

Selles määratletakse tellija ja turvaja õigused, kohustused ja vastutus. Turvateenusena käsitleb seadus turvakonsultatsiooni, vallas- või kinnisvara valvet ja kaitset, isikukaitset, üritusel või valveobjektil korra tagamist, juhtimiskeskuse pidamist ja valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist.

Seadus esitab lepingule vorminõude: tulenevalt turvaseaduse § 5 lg-st 1 tuleb leping sõlmida kirjalikus vormis.

1. Pooled ? lepingus peaks olema määratletud teenuse osutaja ja selle tellija. Kui tegelikke teenuse kasutajaid on mitu, tuleks otsustada, kas sõlmida leping ühiselt või igaüks eraldi.

2. Osutatava teenuse ja objekti määratlus ? sisuliselt määratakse sellega poolte õiguste ja kohustuste piirid. Kui tegelik teenus või objekt on lepingus määratletud faktilisest laiemana, võib tellija nõuda lisatoiminguid. Kui aga lepingus sätestatud tegevus jääb tegelikust kitsamaks, võib lepingu täitmisel ilmneda, et kliendi soovitud funktsioonid ostetud teenusepaketis ei sisaldugi.

3. Lepingu dokumendid ? kui lepingule lisatakse plaanid, graafikud, hinnakiri või muu selline, tasuks need lepingus eraldi loetleda.

4. Poolte õigused ja kohustused ? see on lepingu mahukaim osa, milles tuleks võimalikult ammendavalt kaardistada poolte ülesanded ja nende täitmise kord. Eriti tuleks tähelepanu pöörata tegevustele, mis eeldavad ühe poole initsiatiivi või reaktsiooni ? kui mõni kohustus tundub tellijale arusaamatu, tuleks see läbi arutada, et vältida nt olukorda, kus tellija helistab väljakutsenumbri asemel ekslikult turvaettevõtja kontaktnumbrile, millele väljaspool tööaega ei vastata. Määratleda tuleks ka teenuse osutamise seisukohalt ehk mõnevõrra teisejärgulised kohustused, nagu konfidentsiaalsus, viiviste tasumise kohustus jms.

Poolte õiguste ja kohustuste määratlemisel tuleks arvestada seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega: nt turvaseaduse § 14 p 1 alusel on objekti valve ja turvalisuse tagamine turvaettevõtja põhikohustus, mida tuleks lepingu objektist lähtuvalt täpsustada. Olenevalt lepingu stiilist võib seaduses esitatud õigused ja kohustused selles taasesitada või teha viite asjakohastele sätetele. Kui mõlemad pooled on valdkonda reguleerivate õigusaktidega hästi kursis, ei ole kordusi mõtet esitada.

5. Muud asjaolud ? kui teenuste osutamisele kaasatakse koostööpartnerid või alltöövõtjad, tuleks seda lepingus eraldi mainida. Samuti on oluline fikseerida poolte kontaktisikud erinevates lepingu täitmisega seonduvates küsimustes.

6. Vastutus ? seaduse koostajad pidasid lepingu sõlmimise kohustuse peamiseks eesmärgiks poolte vastutuse osas selguse ja kokkuleppe saavutamist. Lepingu sõlmimisel tasub läbi mõelda ja sätestada proportsionaalsed ja samas tõhusad sanktsioonid juhuks, kui üks pooltest oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida. Ka võib lepingus sätestada kahju arvutamise alused ja selle hüvitamise piirid.

Autor: Eneken Tikk