Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Andmekaitsja hoiatab superandmebaasi eest

Silva Männik 22. juuni 2004, 00:00

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) peadirektori Urmas Kuke sõnul üritab statistikaamet koguda inimeste kohta ilma konkreetse eesmärgita põhjendamatuid andmeid, mida tegelikult riigile vaja ei ole. Personaalselt kogutavate andmete rohkuse ja mõttekuse üle avaldas riikliku statistika seaduse lugemisel Riigikogus teadmatust ka rahandusminister Taavi Veskimägi, kelle valitsemisalasse amet kuulub.

Urmas Kuke sõnul võib selline ELi reegleid ja isikuandmekaitse seaduse mõtet eirav superbaas kujutada valedesse kätesse sattumisel ohtu igale inimesele. Väga lihtsalt saab tuua välja näiteks huvi pakkuva ettevõtja kõikvõimalikud sidemed teiste isikutega, äriühingute ja tema tegevusvaldkondadega. ?Alates sellest, kellega ta koos koolis õppis, äri teeb, kuni selleni, kellega ta mingil ajal koos haiglapalatis kõrvuti voodites oli ning mis tervisehädadega võitles,? näitlikustas Kukk. ?Võtame näiteks parteid, kes saavad erinevaid andmeid omavahel sidudes teha sulle personaalset valimisreklaami."

AKI ettekirjutusega on hetkel isikustatud andmete töötlemine statistikaametil keelatud. Selle asemel, et otsida võimalusi analoogiliselt paljudele Euroopa riikidega andmete saamiseks umbisikuliselt muudeti aga statistikaseadust nii, et tööd saab jätkata vanaviisi, ütles Kukk. Riigi raha raisates üritab amet koguda ikka iseseisvalt samu andmeid, mida näiteks rahvastikuregister. Samas võiks andmed viimasest juba anonüümselt statistikutele töötlemiseks minna, pakkus Kukk välja lahenduse.

Rahandusministeeriumi asekantsler Tauno Tats ütles, et nii valitsus kui ka Riigikogu, kes statistikaseaduse muudatuse kinnitas, on seda meelt et isikustatud statistikat on vaja. Samas möönis ta, et statistikaametiga on olnud probleeme. ?Muutunud olusid arvestades on meil kavas alustada augustis statistikaametis töökorralduslikku reformiga, kus muu hulgas vaatame üle ka vaatluste loetelud ja muu sellise.?

Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja Rain Sannik ütles, et statistikaamet ei ole suutnud uute nõudmiste suhtes ümber orienteeruda. ?Kaldun arvama, et see on ühelt poolt tahtmise ja teisalt ka harjumuse küsimus, mis on väga kahetsusväärne,? lausus ta. Sannik möönis, et esialgu kauge teema muutub tähtsaks siis, kui kogutud andmed satuvad sinna, kuhu nad ei peaks sattuma. Kõige ekstreemsem on muidugi kuritegelike inimeste kätte sattumine, tunnistas ta.

Statistikaameti peadirektori Rein Veetõusme sõnul ei ole andmete lekkimise hirm õigustatud.

Pärast andmete kogumist säilivad nad ainult kuu aega ehk kontrollimise faasis isikustatud kujul, selgitas ta. ?Isikustatud andmete kaitse on meil nii rangelt turvatud, et mingisugust lekkimise varianti ei ole. Põhimõtteliselt on nad vaid ühes masinas, millele pääseb ligi neli inimest,? selgitas ta. Hiljem kaotavad andmed statistikute jaoks isikustatud väärtuse ning nad muutuvad umbisikulisteks. Arhiivi jääb alles vaid krüpteeritud kood, millega on võimalik teha aastate pärast teatud järeluuringute jaoks tagasiseos, lausus ta.

Veetõusme tunnistas, et ideaalis võiks statistikaamet isikustatud andmete kogumisest loobuda ja jonni pärast nad vanaviisi tegutseda ei soovi. Meie rahvastikuregistri andmed on aga hetkel head operatiivseks kasutamiseks, kuid statistika tootmiseks nad sobi, põhjendas Veetõusme.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing