Aktsiisimaks tabab kõiki pakendeid

Silva Männik 19. juuli 2004, 00:00

Praegu tuleb Eestis pakendiaktsiisi tasuda vaid alkoholi ja karastusjookide pakenditelt. Suviseks puhkusteperioodiks on keskkonnaministeeriumi seinte vahel küpseks saanud paksendiaktsiisi seaduse muudatused, mille alusel tuleb maksu tasuda kõikidelt Eestis pakendatud ja siia sisse toodud kaupade pakenditelt.

Maksust vabanemiseks tuleb ettevõttel suuta kokku koguda ja taaskasutada vähemalt 15 protsenti pakenditest. Alkoholi ja karastusjookide pakendite taaskasutusnõue tõuseb aga senise 60 protsendi asemel 2007. aastaks 80-le.

Muudatused koostanud keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek kutsub eelnõu ?Pakendiaktsiisi ähvarduse seaduseks?. Aktsiis peab tema sõnul olema ettevõtetele pakendite taaskasutamise ja selleks vastavate organisatsioonide võimalikult kiire moodustamise motivaatoriks. ?Ettevõtted saavad valikust aru, mis ongi seaduse mõte ? kui te midagi ei tee saate aktsiisikohustuse,? selgitas ta.

Eek ei nõustu süüdistustega, et vähem kui pooleaastane etteteatamise aeg on aktsiisi rakendamiseks liiga lühike. Esiteks oli juba 1995. aastast teada taaskasutuse sihtarvudena toodud eesmärk jõuda 2001. aasta 50 protsendi tasemeni. See on ka ELi nõue. ?Tegelik tulemus on aga praeguseni mage ? vaid umbes 15 protsenti,? selgitas Eek. ?Ei saanud kahtlustki olla, et teatud rakendused selle lahendamiseks tulevad ja nüüd nad siis tulevadki.?

Ta toob analoogia 1997.? 1998. aastast, kui hakkas kehtima joogipakendite aktsiis: ka siis oli pakendite taaskasutuse süsteem alles lapsekingades, kuid ettevõtted suutsid ennast kiiresti mobiliseerida. Tulemuseks on see, et riigieelarvesse laekub vaid tühised mõnisada tuhat krooni, selgitas Eek.

Praeguse seaduseelnõu juures puudub kalkulatsioon planeeritavatest riigieelarve laekumistest, ehkki rahandusministeerium on vastava küsimuse keskkonnaministeeriumile saatnud. Eegi sõnul on seda võimatu prognoosida, sest see sõltub ettevõtjate reageerimiskiirusest.

?Nii lühikese ajaga ei jõua mingisugust pakendite kokkukorjamist korraldada,? ütles ASi Makroflex direktor Märt Agur reedel kaubanduskojalt poolt tutvumiseks saadetud seaduseelnõu esmakordselt sirvides.

Pealegi ei ole Makrofleksi toodete pakendi taaskasutamine Aguri sõnul võimalik. Plekkpurgid ja plastiktuubid jäävad pärast kasutamist keemiaga kokku ning pesta neid ei saa. Pakendid tuuakse sisse välismaalt ning Eestis neid keegi ümber ei töötleks. Emexisse viimisel puudub kokkukorjamisele tehtavaid kulusid ja metalli eest saadavat tasu kõrvutades samuti mõte, arutles Agur. Ainus võimalus on hakata aktsiisi maksma, see aga mõjutab kahtlemata toote hinda, rääkis ta.

Epiima juhataja Jaanus Murakas tunnistas, et pakendite aktsiisimaksustamise eelnõust ta seni kuulnud ei olnud. Ometi puudutab selline seadus nende ettevõtet kindlasti ja tõenäoliselt väga valusasti, nentis ta. ?Kui Leedu, Läti ja Poola ei rakenda pakendiaktsiisi või need on madalamad, on meie tootjate eelis kadunud. Siis ei jäägi muud üle, kui eestlased panevad endale lusikaga välismaist jogurtit suhu,? lausus ta.

Murakas väljendas kahtlust ka pakendite taaskäitluse rakendamise võimalikkuse kohta juba järgmise aasta algusest. ?Selliseid asju peab ikka paar aastat ette planeerima, mitte et keegi imeb suvel pastakast seaduseelnõu välja ja kohe läheb käiku,? rääkis ta.

Ka toiduainete tööstuse liidu juhi Helve Remmeli sõnul lõigatakse kiirustades loodud seadustega näppu Eesti konkurentsivõimele. Tema sõnul on äärmiselt taunitav regulatsioonide ettevalmistamine ilma korralike finantsmajanduslike analüüsideta. ?Üks ametnik ütles mulle konkreetselt, et nende eesmärk on looduse puhtus ja mis see maksma läheb, ei ole tema asi.? Olukorras, kus Eesti tööstustel on euroliiduga seoses tekkinud palju kohustusi, tuleb Remmeli sõnul uusi süsteeme ehitada äärmiselt kaalutletult.

Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Kadi Lambot oli uue maksu suhtes optimistlikum.

?Kindlasti mõjutab seaduse muutmine meie ettevõtte tulemit,? rääkis ta. ?Samas on meie ettevõte MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon asutajaliige. Maksame liikmemaksu ja anname tulevikus kohustuse organisatsioonile üle. Organisatsioonil on omakorda lepingud jäätmekäitlusfirmadega. Kui allesjäänud aega efektiivselt kasutada, siis loeme järgmise aasta algusest taaskäitlemise süsteemi rakendamist võimalikuks.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing