Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksimumtrahv piraattarkvara eest on 250 000 000 krooni
Kuna maksimaalsed trahvisummad on viimasel ajal väga suureks kasvanud, tuleb ettevõtjatel üha tõsisemalt mõelda oma firma arvutites toimuva üle. Tarkvara ostmata jätmine on ühest küljest küll rahaline võit, mis annab konkurentsieelise ausa firma ees, kes kasutab legaalset tarkvara, aga vahelejäämise korral võib esialgne kokkuhoid muutuda kiiresti väga suureks kuluks, mis halvab firma tegevuse pikaks ajaks.
Politsei koostöös BSA (tarkvaratootjate huve kaitsev organisatsioon) ekspertidega ei käi veel firmasid kontrollimas iga päev, aga reidid toimuvad regulaarselt. ?Ühiseid reide toimub firmadesse erinevalt ? mõnes kuus näiteks 5?10 ja mõnes kuus mitte ühtegi. Uue politseiameti juhendi kohaselt peab iga politseiprefektuur korraldama igas kalendrikuus vähemalt kaks politseioperatsiooni seoses autoriõiguste rikkumisega,? ütles vandeadvokaat Kaido Uduste, kes esindab BSAd. ?Karistused varieeruvad, näiteks on mõistetud füüsilistele isikutele tingimisi vabaduskaotuslikke karistusi, aga ka rahatrahve. Juriidilistele isikutele on määratud rahatrahve. Enamik juhtumeid on lõppenud kohtuväliste kokkulepetega, kahjude hüvitamise ja tarkvara legaliseerimisega.?
Kindlustamaks oma firmat ?isehakanud arvutispetsialistist? töötaja vastu, kes omaalgatuslikult installeerib tööandja arvutisse tarkvara, soovitab Uduste firmas välja töötada arvutikasutamise juhendi või töölepingu lisa. Selles dokumendis on kirjeldatud firma poolt töötajale antud arvuti riistvara ning arvutis olev tarkvara üleandmise hetkel ning mõlema osapoole allkirjad. Kogu muu, juhendis või töölepingu lisas kirjas mitteoleva tarkvara eest vastutab siis juba töötaja.
Hoolimata allkirjastatud lepingust, suulisest kokkuleppest ja regulaarsest auditist võib ikkagi mõni töötaja installeerida oma tööarvutisse midagi ilma litsentsita. Sellisel puhul võib trahvitavaid olla rohkem kui üks. ?Kuivõrd seadus võimaldab vastutusele võtta ühe ja sama teo eest nii juriidilist kui ka füüsilist isikut, siis on võimalik, et vastutusele võetakse nii töötaja, ettevõtte juht kui ka ettevõte ise ? kõik sõltub sellest, kelle huvides on õigusrikkumine toime pandud,? kommenteeris Uduste.
BSA koduleheküljelt leiab mitu firmat, kes pakuvad tarkvaraauditi teenust.
Tarkvaraauditeerimise teenuse hind on üldiselt arvutipõhine ning kokkuleppeline kliendiga, sõltuvalt sellest, kui palju firma kasutab laiatarbetarkvara ja kui palju vähelevinud spetsiaaltarkvara. Klient saab täieliku aruande firmas toimuvast ning soovitused edasiseks tegevuseks ? näiteks, kui palju on litsentse puudu või üle, kas mõne tarkvara puhul on mõttekam legaliseerimise asemel hakata kasutama mõnda muud, odavamat või tasuta tarkvara.
Tarkvaraauditit tellivate ettevõtete hulgas domineerivad keskmise suurusega ettevõtted, kellel puudub ülevaade ettevõttes kasutatavast tarkvarast ja selle legaalsusest. Suuremates firmades on üldjuhul oma IT-osakond, kes ka vastutab tarkvaraauditi tegemise ning arvutites leiduva tarkvara legaalsuse eest.
Autor: Alar Pardla