Itaalia majandus ägab seisakus

Silvio Berlusconi valiti Itaalia peaministriks pärast kampaaniat, kus ta lubas majandust uuesti maksukärbete ja liberaliseerimise kaudu kosutada. Pärast kolmeaastast ametiaega ei ole ta oma majandusprogrammi teostanud. Itaalia majanduse hädad saab grupeerida kolme nimetaja alla.

Liigsed kulutused sotsiaaltoetustele (peamiselt riiklikele pensionidele) ja riigivõla teenindamise kulud tõmbasid ressursid ära produktiivsematelt riigikuludelt ja sundisid peale kõrge maksukoorma. Probleem süveneb. Pole üllatav, et reitinguagentuur Standard & Poor?s Itaalia riigivõlale hiljuti madalama hinnangu andis.

Itaalia kõige dünaamilisemad tootjad on väikesed tootmisettevõtted traditsioonilistes sektorites, kus tehnoloogiline külg on suhteliselt nõrk. Viimastel aastatel, mil need ettevõtted peavad konkureerima Aasia ja Ida-Euroopa madalate kuludega tootjatega, on Itaalia osa maailma ekspordis kahanenud. Itaalias on vähe suuri korporatsioone.

Suufirmad tegutsevad peamiselt teenindus-, kommunaalteenuste või konkurentsi eest kaitstud sektorites. Need monopolistlikud tootjad toimivad ülejäänud majandusele nagu moonutavad maksud.

Väiksematel, kuid konkurentsivõimelisematel tootmisettevõtetel ei ole ressursse laienemiseks arenenumatesse tehnoloogilistesse sektoritesse. Era- ja riigisektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on madalaimate seas arenenud tööstusriikides. Selle tulemusena võtab Itaalia vastu suhteliselt väheste oskustega immigrante, samas kui Itaalia parimad kõrgkoolilõpetajad emigreeruvad USAsse, Suurbritanniasse või mujale Euroopasse.

Valitsus on olukorra parandamiseks teinud vähe. Liberaliseerimispüüded energeetikas ja munitsipaalteenustes on saamatud.

Tööjõu tootlikkus on traditsiooniliselt Itaalia lõunaosas palju madalam kui ülejäänud riigis. Tsentraliseeritud palgaläbirääkimised kehtestavad aga kõikjal ühesuguse palga. Lõunas jäävad paljud, eriti noored, vaeseks ja töötuks.

Valitsus pakkus välja seadused tööjõuturu paindlikumaks muutmiseks ja töölevõtupiirangute vähendamiseks. Eesmärk vähendada ametiühingute mõju kukkus aga läbi ja mõned väljapakutud seadustest võeti lõpuks tagasi.

Miks on valitsus hoolimata suurest parlamendienamusest, suure osa rahva ja meedia toetusest nii vähe saavutanud? Peamiseks põhjuseks on sisevõitlus valitsuses. Kõik valitsevad parteid kardavad oma koalitsioonipartneritele hääli kaotada ning õõnestavad või blokeerivad kõike, mida valitsus teha püüab. Valitsuse ebastabiilsus toidab paratamatult rahanduslikku ebastabiilsust.

Autor: Guido Tabellini