Muundkultuurid on paratamatud

Eesti on aktsepteerinud ELi põllumajanduspoliitika põhimõtteid ja eesmärke, sh muundkultuuride (GMO) tootmisse lubamise reegleid. Kõik GMO sordid läbivad enne tootmisse lubamist range kontrolli. Seni ei ole tootmisse lubatud GMO sortidel kahjulikke kõrvalmõjusid täheldatud.

ELis kehtivad, võrreldes liberaalset majandust pooldavate riikidega, muundkultuu-ride tootmisesse lubamisel rangemad riiklikud piirangud. See on takistanud liikmesmaades ka GMO sortide kontrollimatut levikut. Peamine - seni puudus GMOde kasvatamiseks ka pakiline vajadus.

Euroopas on probleem pigem toidu ületootmine ja kõrge tootmise intensiivsus, mis ohustab keskkonda ja toiduohutust. ELi toetuste eesmärk on, vastupidi, stimuleerida keskkonnasäästlikku ja ohutu toidu tootmist ning inimväärse elukeskkonna säilitamist. Paraku ei jaga seda arvamust liberaalse majanduspoliitika pooldajad: WTO läbirääkimistel on EL sunnitud alluma konkurentsisurvele ja otsima teid, kuidas ?hoida lambad terved ja hundid söönud?. Ühelt poolt soovitakse säästa maaelu ja keskkonda, teisalt sunnib konkurents otsima efektiivsemaid tehnoloogiaid ja taimesorte.

Ekspertide hinnangul on mõnede kultuuride, nagu mais, sojauba, puuvill ja õlitaimed, GMO sortidel looduslikes tingimustes traditsiooniliste sortide ees eeliseid. Euroopa põllumajandusjuhtidel on põhjust karta, et muundkultuure kasvatavad riigid saavutavad ELi ees konkurentsieelise. Kuigi ELis on poliitiline tahe korvata põllumeestele keskkonnasõbraliku tootmisega kaasnevaid täiendavaid kulutusi, pole võimalik ja mõistlik vastu seista efektiivsematele tootmismeetoditele.

Samuti on ekslik loota, et muundkultuurid on kui võluvits. Uued ja efektiivsemad sordid aitavad ainult väheseid jõukamaid ja haritud farmereid. Seetõttu suureneb väiksemate farmide ja maaelu üldise arengu toetamise vajadus veelgi. GMOde vastased Eestis on püüdnud avalikkusele luua muljet, nagu oleks GMOde tootmisse võtmine imelihtne. Sundseisus põllumajandusjuhtidega koostöövõimaluste arutamise asemel käsitatakse GMOde tootmisse lubamist ajakirjanduse vahendusel meelevaldselt. Lugejale jääb mulje, et põllumajandusminister on juba andnud heakskiidu GMOna loodud tärklisekartuli kasvatamiseks mis tahes eesmärgil, sh inimtoiduks. Esialgse jaatava arvamuse tärklisesisaldusega kartuli tööstuslikuks impordiks, loomasöödaks ja kasvatamiseks andis keskkonnaministeerium. Ministeeriumi arvamus ei tähenda veel tootmisse lubamist. Firma, kes esitab taotluse muundkultuuride kasvatamiseks, peab vastama täiendavalt ELi liikmesriikide esitatud küsimustele ning esitama lisamaterjale. Seejärel annavad liikmesriigid uuesti oma arvamuse ning sellele järgneb otsustusprotsess Euroopa Komisjonis.

Ajalehtede arvamusartiklites üritatakse luua muljet, nagu sõltuks GMOde levik peamiselt tootja tahtest. Tegelikult määrab tootja tahte ikkagi majanduskeskkond, selle omakorda poliitika ja avalik arvamus. Kuni avalikkust mõjutavad loodusest irdunud teadlased, kes pole suutelised analüüsima majanduse ja keskkonna seoseid ja mõjusid, on vähe lootust paranemisele.

Tee uudsele läheb läbi ohtude ja sageli ka läbi kaose. Alati tuleb arvestada, et meid tõmmatakse kaasa üldist heaolu ohustavatesse tegevustesse. Kuid me ei saa loota ka seda, et uus sünnib ilma riskita. Me ei saa ka loota, et püsime pidevas ohutus tasakaaluolekus. Reaalsus muudab pidevalt kuju ja tähendust.

Autor: Ants Laansalu