Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Loobume alampalgast

ÄP 27. august 2004, 00:00

Ametiühingud soovivad järgmise aasta alampalgaks kehtestada 2800 krooni, praegu on see 2480 krooni. Ettevõtjate meelest kasvab miinimumpalk liiga kiiresti ning kolmapäeval tegi Eesti Tööandjate Keskliit ametiühingutele ja sotsiaalministrile ettepaneku kaotada valitsuse kehtestatav riiklik alampalk.

Äripäev toetab tööandjate ettepanekut.

Toimetus tegi sisuliselt sama ettepaneku kaks aastat tagasi. Oleme ka täna samal arvamusel: palgatõus peab käima käsikäes tootlikkuse kasvuga. Administratiivselt kehtestatav palgapiir moonutab tööturgu ? majandusharud on väga erinevad ning ka sama valdkonna ettevõtted erinevais regioonides võivad olla erinevad ja seda üleriigiline alampalk ei arvesta.

Ametiühingute eesmärk on aastaks 2008 tõsta alampalk 41%ni keskmisest palgast. Kui töötajate poolelt vaadata, pole mõte paha ? suureneks toimetulevate inimeste osakaal, ei ole ju alampalk teab mis suur summa. Eurostati juuli alguse ülevaate järgi on Eestist väiksem alampalk Bulgaarias, Rumeenias, Lätis, Leedus ja Slovakkias. Luksemburgile jääme alla aga 8,8kordselt. Samas ostujõu pariteedi alusel jääb Eesti alampalk Luksemburgi omale alla vaid 3,9 korda. Ametiühingud toovad üleriigilise alampalga säilitamise kaitseks väite, et selline alampiir on kehtestatud ELi 25 riigi seas 18s, ning ülejäänutes on sektoriti samuti alammäärad. Tõsi on see, et enamikus ei ole siiski tegemist üleriigilise alammääraga, vaid kindlas majandusharus kehtestatuga.

Töötajatele mõeldud sotsiaaltagatis ei arvesta tegelike oludega ning selle tulemusena võib osa inimesi hoopis töökoha kaotada, mõni ettevõtegi pankrotti minna. Tööjõukulud suurenevad ettevõtja jaoks oluliselt. Ametiühingute andmeil mõjutab alampalga kergitamine otseselt 60 000 töötajat.

Ametiühingud juhivad oma vastuses tööandjate esindajatele tähelepanu sellele, et Eurostati 2002. a statistika kohaselt on Eestis tööjõukulud vaid 13,6% 15 ELi riigi keskmisest. Samuti ei ole ametiühingud nõus väitega, et alampalga tõstmine vähendab tööhõivet, millele juhivad tähelepanu nii tööandjad kui ka paljud tööturuspetsialistid ning ka Eesti Pank. Ametiühingu andmeil suurenes alampalk mullu võrreldes 2000. a 54,2%, samas vähenes töötuse määr 4,3 protsendipunkti võrra ja hõivatute arv kasvas ligi 22 000 võrra.

Eesti Panga uuringud näitavad, et kui alampalga tase oleks 41% keskmisest palgast, on kolmandik töötutest nõus töötama väiksema palga eest. Ning mida kõrgemad on töötu palgasoov, alampalk ning toetused, seda kauem on inimene töötu.

?Selle asemel et nuputada, kuidas töötajatele oleks võimalik veel vähem palka maksta, peaksid tööandjad mõtlema sellele, kuidas luua inimesi motiveerivad töö- ja palgatingimused. Odava tööjõu pakkujana pole Eestil tulevikku,? märkis ametiühinguliider Harri Taliga eilses pressiteates.

Toimetuse meelest enamik ettevõtjaid mõtlebki sellele: korralikku palka maksmata ei saa enam häid töötajaid, need lihtsalt lahkuvad konkurendi juurde, asugu see siis Eestis või väljaspool. Tööjõu vaba liikumine osutab survet palgatõusuks. See on aga ühtlasi stiimul ning garantii töötajatele.

Praegugi ei taga seadusega kehtestatud alampalk, et kõik töötajad seda ka tegelikult saavad. Osa tööandjaid on leidnud mooduse, kuidas ikkagi maksta töötajaile vähem ? nad võtavad töötaja ametisse osalise tööajaga. Ja teisalt ? alampalka tõstes ei hakka ju töötajad paremini tööle. Milleks, kui palk nagunii tõuseb. Seega on turgu moonutavast üleriiklikust alampalgast õige loobuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:41
Otsi:

Ava täpsem otsing