Kolmapäev 25. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Praamiliiklus minemas ikkagi ühisfirma kätte

Sirje Niitra 02. september 2004, 00:00

Eile täpsustas Atonen, et ?minu sõnad olid, et antud tingimustel on ühisfirma variant riigile kahjulik?.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske ütles eile SLKga toimunud arutelu järel, et esmaspäevaks esitavad partnerid oma nägemuse ja täpsustavad ühisfirma loomise kava. ?Saaremaa Laevakompanii jaoks on esimene eelistus ühisfirma, meie jaoks aga kõige olulisem, et praamiliiklus jätkuks, oleks seaduslik ja tingimused maksumaksja jaoks mõistlikud,? selgitas ta.

Priske sõnul seisab igal juhul ees suur ja keeruline töö: ?Ühisfirma tingimustega tuleb edasi töötada ja selleks on SLK valmisolekut ilmutanud.? Ministri eitavat seisukohta ühisfirma loomisse põhjendas ta ebapiisava info ja esialgsete tingimuste mittesobimisega.

Kõnelustel osalenud SLK nõukogu liikme Aivar Jõgi sõnul on ühisfirma loomine Tallinna Sadamaga perspektiivne ettevõtmine, mis toob kasu nii riigile kui ka saarte elanikele, sest tagab kvaliteetse teenuse pikaks ajaks. Ta ütles, et on valmis sõlmima raamlepingu, mis paneks paika praamiliikluse jätkumise tingimused seniks, kuni ühisfirma moodustatud. Jõgi hinnangul võib see aega võtta paar kuud või ka aasta lõpuni. ?Tundub, et üksinda polekski me uutele nõuetele vastu panna suutnud,? lausus ta.

SLK üks juhte avaldas arvamust, et minister oleks võinud oma nõunike abiga põhjalikumalt ühisfirma moodustamise tingimusi ja toodud numbreid analüüsida. ?Siis oleks ta saanud selge vastuse, et see on pikas perspektiivis kõigile kasulik.?

Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov ütles, et kui omanik annab selge käsu jätkata ühisfirma projekti, siis juhtkond seda ka teeb. ?Praegu on ta enda sõnul keelanud meil sellega tegeleda,? lisas ta, viidates Atoneni eelmisel nädalal tehtud avaldusele.

Sakkovi sõnul oli pakutud ühisfirma variant parim, mis neis tingimusis välja sai mõelda. ?Nende kaartidega, mis jagatud, oli see korralik tulemus,? lisas ta. ?Pool firmast oleks ju riigi käes ja see osa investeeringust tuleks tagasi, riik saaks dividende ja lisaks teeniks veel dividendide tulumaksu arvel,? rääkis Sakkov.

Tallinna Sadama arvestuste kohaselt jääks lõplikuks riigiabi summaks sel juhul 60?70 miljonit krooni. Esialgu küsiks loodav firma dotatsiooni 105 miljoni krooni ulatuses ja Tallinna Sadam peaks panema aktsiakapitali 200 miljonit krooni.

Möödunud nädalal toimunud kabinetiistungil esitas Atonen vastukaaluks ühisfirma loomisele alternatiivse kava, mille järgi valitsus oleks kohustanud SLKd jätkama praamiliiklust mandri ja saarte vahel veel 2,5 aastat praegustel tingimustel. Tallinna Sadama ja SLK ühisfirma projekti hindas ta riigile kahjulikuks, öeldes, et seda saab ellu viia vaid mõne teise majandus- ja kommunikatsiooniministri juhtimisel.

Valitsus ei kiitnud heaks ühtki varianti, ja kohustas Atoneni nädala jooksul asjaga edasi tegelema.

Justiitsministeerium analüüsis eelmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt valitsuskabinetile esitatud korralduse eelnõu ja leidis, et esitatud kujul ei saa selle vastuvõtmist toetada.

Eelmisel nädalal lubas Atonen ministrikohalt lahkuda, kui teised ministrid tema kava praamiliikluse jätkamise kohta ei toeta.

Atonen märkis võimaliku tagasiastumise kohta eile, et seni, kuni on valitsuse toetus sinu ideedele, seni saab olla minister. ?Kui toetust enam ei ole, jätkata ei saa,? lausus Atonen.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing