Kallis heategevus Viimsi valla moodi

Kas on võimalik, et ühest vallavolikogu liikmest võib saada selle aasta suurim dividendimiljonär? Vabalt. Korruptsioonihõngulise vastutulelikkusega Viimsi vallalt saadud maatükk on vallavolikogu liikme Ants Savesti firmal müügis: suurus 36 hektarit, algselt mõeldud võidusõiduringraja tarbeks.

Äripäeva arvates peab riigikontroll kiiremas korras võtma ette ka kohalikud omavalitsused, sest valla või linna enda revisjonikomisjon ei saa sisulise kontrollitööga hakkama.

Juriidilises mõttes võib Viimsi vallas juhtunu kõige paremas korras olla. Valla elanikul ? mis sest, et volikogu liikmel ? oli 2,8 hektari suurune staadion, kuhu valla arvates sobis just koolimaja, ja elanik sai vastu suurema, võidusõiduringraja maa. Ehk maa maa vastu, mille hinnad olid kinnisvarabüroo OberHausi ekspertiisi tegemise ajal võrdsed.

Kui riigikontroll oleks juba täna vallas sees, peaks tal teravamaid küsimusi tekitama maa sihtotstarbe ülikiire muutmine pärast vahetustehingut.

Ringrajaks planeeritud maa transformeerus paari nädalaga odavamast sotsiaalmaast kalliks elamumaaks, mis tõstis hiigelkrundi hinna esialgsega võrreldes umbes neljakordseks.

Riigikontroll võiks olla see hinnanguandja, kes ütleks, kas ja kui palju vald niisugusest vahetustehingust kaotas.

Valla oma revisjonikomisjon midagi kahtlast ei tajunud. Põhjus võib seisneda selles, et oma inimestel osutub konstruktiivne kritiika raskeks, sest elada tuleb ju samas kohas edasi. Tihti on valla suuremad ärimehed ka volikogus, nad on vallas tööandjad, kelle isiklike visioonidega valla asjadest on ebamugav vastuollu minna.

Kuid vajadusel saaks revisjonikomisjon riigikontrolli endale abiks.

Riigikontrolli positiivne moment on juhtumite avalikustamine riigikontrolli aruandes, mis muidu vallamaja seinte vahele jääksid.

Vastuargument on riigikontrolli meeskonna suurendamise vajadus: üle kahesaja omavalitsuse on lai ja ilmselt söötis tööpõld.

Ent kui valdade ja linnade rahaasjad riigikontrolli abiga rohkem korda saavad (parema majandamise ja kokkuhoiu suunas), on omavalitsustel vähem põhjust riigieelarvest toetust küsida. Või võtkem teistpidi: toetustaotluse rahuldamise eelduseks on riigikontrolli veendumus, et omavalitsuse asjaajamine on laitmatus korras.

Loos on korruptsiooniaspekt, mis võiks huvi pakkuda kaitsepolitseile: kui riigiametnik ostab või tellib teenust endaga seotud firmalt, siis peetakse seda ühemõtteliselt korruptsiooniks.

Ent kui kohaliku omavalitsuse volikogu liige on pääsenud ligi maatükkide jagamisele, milles on osapooled vald ja tema enda firma, siis kas sisuliselt pole see samuti korruptsioon?

Tõsi, riigikontroll ei saaks ise uurimisega alustada, ent juba avalikustamine oleks mõjus meede. Ja vähendaks isu info juures olemisest isiklikku kasu lõigata.

Hea külg on see, et rikka vallavolikogu liikme maksudest jääb vähemalt osa valda pidama. Ent kordades rohkem oleks Viimsi vald teeninud maatükki, mida vaja ei läinud, enampakkumisele pannes.

Nüüd jääb mulje, et rikas vald on alustanud heategevusega.

Autor: ÄP