Drenaa?isüsteem viib maja ümbert liigse vee

Kui katusele koguneva vihmavee saab juhtida mööda katuserenne ja vihmaveetorusid otse sadeveekaevu, siis maja ümbruses ja pinnases olevat vett saab koguda dreenitorude abil. Siiski on torud vaid üks osa süsteemist.

Sama tähtsad on Pipelife Eesti ASi müügiinsener Olgert Orase sõnul maja ümbruse täitematerjal ja drenaa?ikiht, mis ümbritseb vett koguvaid torusid - liiga peene fraktsiooniga täitematerjal võib torud ummistada.?Hea tulemuse tagab vaid kogu süsteemi õige teostus,? nentis Oras. ?Kui drenaa? on halvasti paigaldatud, siis see ei hakka toimima ja sellesse pole mõtet investeerida.?

Dreenitoru tarvis hoone kõrvale kraavi kaevates peaks jälgima, et kraavi põhi oleks tasane ja vajaliku langusega. Arvestada tuleb dreenitoru paigaldamisel maja vundamendi sügavuse ja talvel maapinna külmumispiiriga 1 m.

Kui maja on keldriga, siis tuleks pinnasevee paremaks kogumiseks paigutada dreenitoru ka hoone alla. Kui pinnas on märg, siis ei suuda maja ümber asuv drenaa? kuivendada majaalust.

Drenaa?itoru tuleb ümbritseda killustiku või mõne muu pestud kiviklibuga, mille fraktsioon on 8?16 mm. ?Jälgida tuleb, et suuremad kivid ei paikneks vahetult vastu toru,? rääkis Oras.

Täite hulgas ei tohi olla ka betooni- või muid ehitusjäätmeid. ?Et hoida maja konstruktsioone kuivana, peab ka maja vundament olema ümbritsetud killustikuga,? lisas ta.

Dreenitoru oskamatu ja vale paigaldamine võib hoonele isegi kahjulikult mõjuda. ?Uue drenaa?isüsteemi paigaldamisel olemasolevate hoonete juurde tuleb eriti jälgida, et torustikud paikneksid vundamendikonstruktsioonist turvalisel kaugusel, et vältida vundamendialuse tühjaksuhtumist,? hoiatas Oras.

Kuna süsteemi on tarvis aeg-ajalt ka kontrollida või isegi läbi pesta, siis tuleb paigaldada ümber elamu asetsevale torustikule ka kontrollkaevud. ?Et vihmavesi drenaa?isüsteemi tagasi ei voolaks, tuleks sademevee kontrollkaevu paigaldada tagasilöögi- ehk paisutustõkkeklapp,? lisas Oras.

Süsteemi peaks Orase sõnul kontrollima ja vajadusel läbi pesema kord aastas.

Probleemiks võib osutuda liiga suure rauasisaldusega pinnasevesi, mis võib aja jooksul vee ärajuhtimist halvendada. Sellepärast soovitab Oras kontrollida vee rauasisaldust enne drenaa?ikonstruktsiooni väljaehitamist. Kõrgest rauasisaldusest annavad märku punakad pinnasekihid ja õlisarnane kile veepinnal. Sel juhul tuleb reeglina võtta kasutusele eriabinõud.

Olgert Orase sõnul läheb 150 m2 suuruse majaaluse pinnaga eramaja drenaa? koos paigaldusega maksma 5000?10 000 krooni.

Tarmo Tamm, ASi Holliger Grupp tegevdirektor:

Drenaa? on hoonele tarvis paigaldada siis, kui pinnase veetase on liiga kõrge. Kas drenaa? on vajalik või mitte, peaks selguma juba maja projekteerimise käigus, kui geodeetilised mõõtmised tehtud.

Drenaa?i paigaldamine ei puuduta aga ainult uusehitusi ? kui pinnase veetase on liiga kõrge, tuleks see ehitada ka juba vanematele majadele. Ilma drenaa?ita võib majaalune liigniiske pinnas halvimal juhul kaotada kandevõime ning maja võib hakata seetõttu vajuma. Eriti ohtlik on see siis, kui vajumine toimub ebaühtlaselt, sest sellisel juhul muutub ka kogu maja varisemisohtlikuks. Samas pole ka vaikne vajumine palju ohutum, sest selle käigus võivad viga saada hoonesse tulevad kommunikatsioonid.

Autor: Kristo Mäe