Toidukaupade eksporditingimused Venemaale võivad muutuda

Kokkulepe on sõlmitud klausliga, mis lubab kolme kuu jooksul teha täpsustusi ning viimistlusi. Samuti peavad pooled veel leidma sobiva lahenduse elusloomade eksportimise tingimuste detailides.

Seniste läbirääkimiste käiguga hästi kursis olev ametnik ütles Äripäevale, et pole siiski väga tõenäoline, et Venemaa võiks mainitud kolmekuuse perioodi jooksul naasta varasemate radikaalsete seisukohtade juurde.

Mitmetele Eesti ettevõtetele tähendab ELi ja Venemaa vahel saavutatud kokkulepe kindlasti olulist kindlustunnet edasises tegevuses, mitmetele kalatööstusfirmadele on olnud Venemaa turg teatavasti ülioluline.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Venemaaga saavutatud kokkuleppe tulemusena ühendusele päästetud umbes miljard eurot. Niisuguse summaga mõõdetakse ekspordi aastakäivet Venemaale.

Nii Euroopa Komisjon kui ka ELi eesistujamaa Hollandi esindajad ei varjanudki kergendustunnet kokkuleppe üle. Teatavasti otsustas Venemaa juba juunikuus lõpetada loomse päritoluga toiduainete impordi ühenduse liikmesriikidest, kuivõrd ei olnud täidetud Venemaa nõuded sertifikaatide osas, samuti olid idanaabril ühenduse toiduekspordile mitmed muud nõudmised.

Juunikuus suutis Euroopa Komisjon leppida küll Venemaaga kokku ekspordi jätkumises, seda aga tingimusel, et 1. oktoobriks saavutatakse poolte vahel kokkulepe.

Kõige ebameeldivama ning mitmete ekspertide hinnangul ka põhjendamatu Venemaa nõudmise suutis Euroopa Liit pareerida.

Nimelt soovis Venemaa käsitleda Euroopa Liitu nn ühtse taudipiirkonnana, mis tähendanuks seda, et näiteks lõunas asuvates liikmesriikides aeg-ajalt esineva Aafrika sigade katku puhkemisel seiskuks loomse päritoluga kaupade eksport kogu Euroopa Liidust ehk siis peaks katkema ka näiteks kalatoodetega kauplemine Eestist Venemaale.

Siiski soostuti ühe erandiga: hullulehmatõve puhkemisel saab Venemaa käsitleda ELi ühtse taudipiirkonnana, kõigi muude loomahaiguste puhul mitte.

Venemaa saavutas siiski oma nõudmised ühtsete ühenduse sertifikaatide sisseviimises, käiku läheb 14 erinevat sertifikaati.

Euroopa Liit lubas Venemaale samuti, et teravdatud tähelepanu pööratakse niisuguste eksporditavate toidukaupade sertifitseerimisel, mis on töödeldud ühes liikmesriigis, kuid mille tooraine pärineb mõnest hoopis teisest liikmesriigist.

Venemaa lootis ka juurdepääsu Euroopa Veterinaarfondi toetustele. Viimased on mõeldud abiks neile liikmesriikidele, mis vaevlevad puhkenud loomahaiguste käes. Kuivõrd fond on mõeldud vaid ühenduse liikmetele, ei soostunud komisjon looma Venemaale mingeid erandeid.

Kokkulepe on oluline ka neile kuueteistkümnele Eesti ettevõttele, mille on Venemaa veterinaarteenistus tunnistanud pädevaks toidukaupu Venemaale eksportima.

Autor: Marko Saaret