Dvigatel kaupleb erastamishinda alla

Peeter Raidla 15. september 2004, 00:00

Kui 1995. aastal erastamislepingut sõlmides kohustus Dvigateli erastanud AS Diamark tasuma ettevõtte 100 protsendi aktsiate eest 20 miljonit krooni, millele lisandusid veel investeerimiskohustused, siis nüüd taotleb Diamarkilt erastamislepingu üle võtnud Dvigatel ostusumma vähendamist 6,3 miljoni krooni võrra.

Tallinna linnakohus rahuldaski tänavu kevadel Dvigateli taotluse ja kohustas Eesti riiki kui erastamise läbiviijat ostusummat enam kui 6 miljoni krooni võrra vähendama. Rahandusministeerium ei olnud riigi esindajana sellega päri ning esitas apellatsioonkaebuse, mis oligi eile Tallinna ringkonnakohtus arutusel.

Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna peaspetsialist Elis Vija juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Diamark osales Dvigateli erastamise enampakkumisel ning et kui nüüd omaaegset erastamishinda vähendada, siis seab see teised erastamises olnud ebavõrdsesse seisu. Ning pealegi olid enampakkumise objektiks üksnes Dvigateli aktsiad.

Dvigateli esindanud jurist Vardo Naeris viitas aga sellele, et erastamislepingu lahutamatuks lisaks olnud Dvigateli bilansiga oli kaasas erastajale ülemineva põhivara loetelu ning et kaks objekti sellest loetelust on siiani Eesti riigi käes. Jutt on ühest Lasnamäe kutsekooli majast ning veel paarist hoonest, mis asuvad Rummu vangla territooriumil.

Vija juhtis veel tähelepanu asjaolule, et erastaja oli lepingule alla kirjutades kinnitanud, et ta on tutvunud kogu üleantava vara ja selle seisukorraga. Pealegi ei ole Diamark kui erastaja seda kunagi vaidlustanud.

Naeris viitas aga sel teemal toimunud kirjavahetusele, mis sai alguse juba 1996. aastal. Aastal 2002 esitas Dvigatel aga juba hagiavalduse.

Elis Vija sõnul pole Dvigatel suutnud ka põhjendada, millistele arvutustele tuginedes on ettevõtte jõudnud 6,3 miljoni kroonini, mis Dvigateli arvates tuleks ostusummast maha arvata. Naeris väitis selle peale, et Dvigatel on isegi riigile vastu tulnud, sest vaidlusaluste objektide praegune turuväärtus on oluliselt suurem.

Ringkonnakohus langetab oma otsuse antud vaidluses 29. septembril.

Samas köidab tähelepanu asjaolu, et nimetatud 20 miljonist kroonist on Dvigatelil käesoleva aasta alguse seisuga tasumata 13 miljonit krooni. Nendest 8,4 miljonit tuleb Dvigatel tasuda veel tänavu ning kahel järgneval aasta veel kokku 5,2 miljonit krooni.

Allikas: ASi Dvigatel konsolideerimata bilanss, 2003. a majandusaruanne

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:43
    Otsi:

    Ava täpsem otsing