Kindlustushüvitise saamine sõltub objekti valvesignalisatsiooni korrasolekust

Kuigi ilma valvesüsteemita hoonetes asuva vara kindlustamine pole välistatud, on nii kindlustusseltsi kui ka kindlustusvõtja seisukohalt mõistlik, kui kindlustuskoht on kaitstud turvafirmasse ühendatud valvesüsteemiga.

Mida paremini on kindlustuskoht valvatud, seda väiksem on tõenäosus, et seda külastavad vargad. Isegi kui vargus peaks aset leidma, pole tekitatav kahju väga ulatuslik, sest varastele jääb häiresignaali edastamisest turvafirma patrullauto saabumiseni tegutsemiseks üsna lühike aeg.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist tuleb hoolsasti tutvuda kindlustustingimustes ohutust ja turvalisust puudutavate sätetega. Kõik kindlustuslepingule kohaldatavad tingimused märgitakse tavaliselt kindlustusavaldusele ja poliisile. Kindlustusvõtja hilisem väide, et talle mõnda tingimuste juurde kuuluvat osa lepingu sõlmimisel ei antudki, jääb kohtuvaidluses üldjuhul arvestamata.

Erimeelsuste vältimiseks kindlustuslepingu tõlgendamisel tuleb soovitada nii kindlustuskoha kui ka valvesüsteemi täpset kirjeldamist kindlustuslepingu sõlmimisel. Ära tuleks märkida valveteenust pakkuv turvafirma, valveandurite tüüp, paigutus ruumis ning muud detailid. See välistab võimalikud hilisemad kindlustusandjapoolsed väited, et andurite asukoht oli valitud valesti, andureid polnud paigaldatud piisavalt jne. Kindlustusandja esindaja peaks kindlustatavat kohta nägema ning on hea, kui tema kohalkäik on vajadusel hiljem tõendatav. Ka kõik lepingu kehtimise ajal kindlustuskohas tehtavad turvalisust mõjutavad muudatused tuleb kooskõlastada kindlustusseltsiga.

Kuna kindlustuskoht on kindlustusvõtja valduses, on tema kohustus tagada kindlustuslepingus kokku lepitud valvesüsteemi korrasolek (rakendumine ohu ilmnemisel ja häiresignaali edastamine turvafirmale). Valveandurite funktsioneerimist takistab nende vaatevälja varjamine. Kurjategija võib anduri ette paigutada mõne eseme või katta anduri kinni ajal, kui signalisatsioonisüsteem ei ole aktiveeritud, nt ettevõtte tööajal. Välistatud ei ole ka mõne ettevõtte töötaja kaasosalus. Seetõttu tuleks alati enne ruumide valve alla panekut andurite seisukorda kontrollida.

Valvesüsteemi mitterakendumisel on ilmne mõju kahju tekkimisele ning juhul, kui enne sissetungimist on valvesignalisatsioonisüsteem välja lülitatud, kindlustus reeglina kahju ei hüvita. Võtmeid ja valvesignalisatsiooni koode ei tohi hoida kohas ja viisil, mis võimaldaks kõrvalistele isikutele juurdepääsu. Tähelepanu tuleks pöörata koodide kasutamisele ettevõttes, samuti selgitada, kas signalisatsioonisüsteemi juhtpaneeli asukoht võimaldab selle kasutamist (sh koodi sisestamist) jälgida kõrvalistel isikutel. Lisaks sellele, et mõnikord on juhtpaneel läbi klaasukse nähtav isegi tänavalt, on tänapäevane spioonitehnika hõlpsasti hangitav. Tasub mõelda sellelegi, kas ja kui lihtsalt pääseb sissetungija valvesignalisatsiooni juhtpaneelini. Kui juhtpaneelini jõudmine nõuab aega ja jõudu, on kurjategijal tunduvalt vähem võimalusi koodi kasutada.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab veenduma, et lepingus toodud kindlustusvõtja kohustused on üheselt mõistetavad ja neid on võimalik täita. Vajadusel tuleb konkreetse kindlustuskoha turvalisust puudutavaid sätteid täpsustada. Mida rohkem on kindlustusandjat informeeritud ja mida hoolikamalt täidetakse kokku lepitud turvanõudeid, seda vähem on erimeelsusi pärast kindlustusjuhtumit ning tekkinud vaidlused lahendatakse nii kohtuvälistel läbirääkimistel kui ka kohtumenetluses suurema tõenäosusega kindlustusvõtja kasuks.

Autor: Aare-Matti Inglist