Suured fondid on löönud indeksit

Investori jaoks pole fondi valimine pole sugugi kergem aktsiate valikust portfelli. USAs kaubeldakse börsidel umbes 10 000 aktsiaga. Parima valik nende seast käib üle jõu ka professionaalsetele investoritele. Kahjuks pole investoritele ka parima fondi valik sugugi kergem. Nimelt tegutses USAs 2002. aasta lõpus Benjamin Grahami ja Jason Zweigi raamatu ?The Intelligent Investor? andmetel ligi 9000 investeerimisfondi ehk pea sama palju, kui on börsidel aktsiaid.

Investoril on suhteliselt kergem valida fondi, mille tootlus on pika aja vältel ületanud S&P 500 indeksit, kuid see ei taga veel seda, et fondi tootlus ületaks ka tulevikus indeksi oma.

Raamat võrdles 2002. aasta lõpu seisuga seda, kui paljud fondid on suutnud pakkuda paremat tootlust Vanguard 500 indeksifondist (see fond investeerib S&P 500 indeksisse kuuluvatesse aktsiatesse ja püüab saavutada kulude-eelselt S&P 500 indeksi tootlust). Üheaastasel perioodil lõi fonde analüüsiva Lipperi firma jälgitud 2423 USA aktsiafondist indeksit 1186 fondi ehk alla pooled fondidest. Kolme aasta arvestuses lõi 59,5 protsenti fondidest indeksit. Ka viie aasta jooksul suutis üle poolte fondidest (51,4%) indeksit lüüa. Edasi läheb aga investorite jaoks lugu kurvemaks. Kümneaastase perioodi jooksul lõi 728 fondist vaid 31,2% indeksit. Viieteistkümne aasta jooksul andis fondile silmad ette 445 fondist vaid 28,1 protsenti ja 20aastasel perioodil 248 fondist vaid 37 ehk 14,9 protsenti fondidest.

Investoritel võib õigustatult tekkida küsimus, et mille eest siis aktiivselt fonde haldavatele fondijuhtidele makstakse.

Investoritel on siiski üks alternatiiv. See ei aita turgu lüüa (kuigi paaril aastal on ka näiteks Standard & Poor?s Depositary Rcpt sellega hakkama saanud), kuid ei jää tootluselt palju maha ka indeksist. See imevahend on Eestis laialt propageeritud indeksit järgivad aktsiad (index-tracker) ehk börsidel kaubeldavad fondiosakud (ETF). Nende põhilisteks eelisteks tavafondide ees on väiksemad (haldus)kulud ja see, et fondijuht on passiivne ja ei muuda sageli fondi portfelli kooseisu.

Eesti II samba pensionifondide juhid on väljapoole Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni investeerimisel teinud suuresti panuse indeksit järgivatele aktsiatele.

Põhjus on lihtne ? USA fondidega ja laiemalt investoritega konkureerimisel pole piisavalt kompetentsi. Kindlust ei lisa ka see, et isegi USA fondijuhid, kes peaks koduturust hästi informeeritud olema, ei suuda indekseid pikas perspektiivis edestada.

Kümnest USA suurimast kohalikesse aktsiatesse investeerivast fondist on kaks indeksit järgivad fondid. Nendeks on USA suurim, Vanguard 500 Index, ja kuuendal kohal olev Standard & Poor?s Depositary Rcpt). Ka valdava osa teiste tabelis olevate fondide portfellides on suures osas esindatud samad aktsiad, mis indeksis.

Üks fondivaliku põhialustest on see, et mida harvem fond aktsiaid müüb ja ostab, seda vähem peaks tehingutasud fondi väärtust vähendama. Samas näitab Fidelity Contra, et saab ka teisiti. Fidelity Contra ostis ja müüs ühe aasta jooksul 67 protsendi ulatuses portfelli kuuluvaid aktsiaid. Hoolimata sellisest hullumeelsest aktsiatega kauplemisest on fond võimaldanud osakuomanikele indeksitootlust ületavat teenistust.

Fondide kõrged tasud on ohtlikud. See kehtib haldustasu, aga veelgi enam ostutasu (load fee) kohta.

Fondid on sellised huvitavad investeerimisvahendid, kus investorite kulud on kindlad, aga tulud mitte.

Kuidas mõjutab 5,75protsendine osakusoetamise tasu investeeringu väärtust? Kui investor otsustab osta 10 000 dollari eest fondiosakuid, mille sisenemistasu on 5,75 protsenti, annab ta fondi ja selle osakute müüjatele teenustasuks kohe ära 575 dollarit. Palju investori rahast jõuab fondi? Vaid 9425 dollarit. Kui suur siis on 5,75protsendine ostutasu? Tervelt 6,1 protsenti investeeritud summast.

Ka kõrvalloos olevas tabelis on esindatud kolm sellist kõrgete tasudega fondi. Enesestmõistetavalt pole seal tootlustest maha arvestatud investori makstud sisenemistasu. Pärast selle mahaarvamist oleks investori jaoks fondi investeeringu tasuvus palju madalam.

Juhul, kui fondijuht ei suuda pikaajaliselt lüüa aktsiaturgu, tasub kaaluda börsidel kaubeldavate fondide ostu. Sel juhul piirdub ostutasu tavalise USA aktsiatehingu tasuga. Fondi haldustasu arvestatakse automaatselt maha fondi osaku puhasväärtusest.