Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ida-Euroopa töölised tihendavad konkurentsi Rootsi ehitusturul

Sirje Rank 22. september 2004, 00:00

1. maist on esimesed kaks Poola ehitusfirmat saanud juba Rootsi ehitusettevõtjate liidu Sveriges Byggindustrier liikmeks ning järjekorras ootab veel oma kakskümmend Balti riikide ja Poola ehitusfirmat, ütles organisatsiooni Helsingborgi kontori juht Bo Adling.

Ka Rootsi ehitustööliste ametiühingu Byggnads asejuht Thomas Gustavsson ütles, et Ida-Euroopa ehitajaid on Rootsis iga kuuga järjest rohkem, ehkki täpseid numbreid nimetada ei osanud. Hinnanguliselt on üksi Stockholmis 1000?2000 välismaist ehitustöölist.

Huvi Ida-Euroopa tööjõu vastu kinnitas Rootsi ühe suurema ehituskontserni NCC infojuht Lars Liljegren. ?Meil on oma NCC Poola tütarfirma kaudu mitmel objektil Rootsis Poola ehitajad ning plaanis on nende arvu suurendada,? ütles Liljegren. Perspektiivis jääb Rootsis 10?15 aasta jooksul pensionile 40 000 ehitustöölist ehk ligi pooled. ?Selleks on vaja sisse töötada kanalid tööjõu hankimiseks Ida-Euroopast,? ütles Liljegren. Oskustöölisi napib juba täna, ehkki sektoris on tööpuudus 11,6%.

Ehituskontserni Skanska infojuht Peeter Gimbe ütles, et Skanskal eriti palju uutest ELi liikmesriikidest töölisi ei ole ja nad ei tegele ka aktiivselt palkamisega. Gimbe lükkas ümber Skanska juhile Stuart Grahamile ajakirjanduses omistatud tsitaadi, et Skanska plaanib Rootsis võimalikult palju kasutada odavat tööjõudu. ?Rootsis ei ole ehitajatest puudus, meil tuleb isegi oma tööjõudu lahti lasta,? ütles Gimbe, toonitades, et kõigis töösuhetes on aluseks Rootsi kollektiivlepingud.

Ametiühingute sõnul on tegelikkus teistmoodi. ?Ehkki nad kesktasandil nii kinnitavad, ei tööta kaugeltki kõik välistöölised Rootsis kokku lepitud palgatingimuste alusel,? väitis Thomas Gustavsson.

Lars Liljegreni sõnul on ehitustöölise kuu brutopalk ca 19 000?20 000 Rootsi krooni (32 700?33 400 Eesti krooni).

Ausaks tegutsemiseks on välismaisel ehitusfirmal Rootsis valida ? kas liituda ehitusettevõtjate liiduga või leppida kokku ehitustööliste ametiühinguga, ütles Bo Adling. Esimene on soodsam, seal võetakse palgakõnelustel lähtepunktiks miinimumpalk ? 110 Rootsi krooni (189 Eesti krooni) tunnis.

Teisel juhul dikteerib tunnipalga ametiühing. Liidu liikmeks olek annab garantii, et tegemist on tõsise ettevõttega, kes järgib Rootsis kehtivaid kokkuleppeid, selgitas Adling.

Kokkulepetest pole pääsu, Rootsis on ametiühingutel õigus sundida ettevõtteid neist kinni pidama. Pärast 1. maid on teada kolm juhtumit Poola ettevõtjatega, keda on blokaadi ähvardusel sunnitud sõlmima Rootsis kehtivaid palgakokkuleppeid. Viimane neist puudutab Poola firmasid Termokor ja Centrostal StoraEnso tselluloositehase ehitusel Gävle lähistel.

?Ida-Euroopa ehitajate konkurentsieelis tuleb maksudest,? ütles Bo Adling. Kui tegemist on Eestis registreeritud ehitusettevõttega, siis maksab see ka ettevõtte- ja sotsiaalmaksud Eesti seaduste järgi, ütles Adling.

Rootsi musta ehitusturu suuruseks hindab Adling 500?600 miljonit Rootsi krooni aastas. Peale selle on hall turg, ehk vahendusfirmad, kes Ida-Euroopa tööjõudu ära kasutavad ning ise kena vaheltkasu koorivad. See on ametiühingute peamine töömaa, tõdes Adling.

Ehitusturu trendidest kõneldes ütles Adling, et turg on tõusul ? eriti Lõuna-Rootsis. Elamuehitus on tõusul ning ootamas mitu suurprojekti ? näiteks ELi kaasabil rahastatav Malmö City Tunnel võiks olla suurobjekt, kus mitmed välisfirmad tööd saavad.

Rootsi migratsiooniameti värsketel andmetel kasvas esimese nelja kuuga pärast 1. maid tööloa taotluste hulk uutest liikmesriikidest 74%. Kasv oli aga madalat baasilt ? tööluba taotles veidi üle 2000 inimese.

Pärast 1. maid ei ole Soomel enam ülevaadet, kui palju töötab Soomes ELi uute liikmesriikide kodanikke.

Hiljuti kirjutas Helsingin Sanomat Soome tööministeeriumi uurimusele viidates, et maist augustini on tööluba välja antud vaid seitsmele Eesti müürsepale, samas kui mullu samal ajal sai tööloa 91 Eesti müürseppa. Niisamuti on Eesti puuseppadele töölube väljastatud vaid 26 läinud aasta 113 asemel, keevitajatele 8 (mullu 74). Soomes väljastasid ametivõimud ELi uute liikmesriikide töötajatele maist augustini 1131 tööluba võrreldes 2667 tööloaga mullu samal ajal.

?Soome firmad kasutavad nüüd rohkem Eesti firmade alltöövõttu ja renditööjõudu, milleks tööluba pole vaja,? ütles Soome Ehitusettevõtjate Konföderatsiooni juhataja Tapio Kari.

?Soomes Ida-Euroopa tööjõu vabale liikumisele kehtestatud piirangut pole küll mõtet pikendada, pigem vastupidi,? ütles Kari.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing