Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läbirääkimiste luhtumine tõstab praamipileti hinna mitmekordseks
Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhatuse esimehe Tõnis Rihvki sõnul tähendab kommertsalustel sõitmine, mida laevafirma omanik Vjat?eslav Leedo on välja pakkunud, nii piletihinna tõusu kui ka sõiduplaani hõrenemist.
Virtsu?Kuivastu liinil peaks pilet, selleks et SLK omadega välja tuleks, kallinema kaks korda, Rohuküla?Heltermaa liinil aga vähemalt kolm korda. Saaremaale hakkaksid sel juhul parvlaevad käima praeguse iga tunni asemel iga kahe tunni järel, Hiiumaale saaks siis aga praeguse kahe tunni asemel iga nelja tunni tagant. Rihvki hinnangul on selline ?okiteraapia üks võimalus korrastada turgu. Sel juhul kaoks ära ka Hiiumaa liini subsideerimine Saaremaa liini arvel, lisas ta.
Majandusministeeriumi nägemuse kohaselt maksaks riik sel juhul saarte elanikele pileti kallinemise kinni. Seda on korra varem juba ka proovitud. Siis ostis inimene SLK kassast pileti täishinnaga, kuid sai hiljem osa kas kohalikust omavalitsusest või riigile kuuluva Saarte Liinide kassast tagasi. Vahendustasu oli 10 protsenti.
Eile oli see päev, mil SLK pidanuks taotlema riigilt raha järgmisel kuul praamiliikluse doteerimiseks, kuid see jäi tegemata. Siiani ei saa broneerida ka pileteid alates 1. oktoobrist väljuvatele praamidele.
Leedo lubas, et laevaliiklus mandri ja saarte vahel seisma ei jää. ?Mina ei näe siin mingit kriisi. Eile ei saanud me ministeeriumile vastust anda seetõttu, et meile esitati vanad paberid,? lausus ta majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipi eilse väljaütlemise kohta, et ta ei saanud Leedolt soovitud vastust.
Ehitusfirma Primus Saaremaa osakonna juhataja Toomas Teresk ütles, et jälgib murega praamiliikluse ümber toimuvat, kuid usub, et saab materjali oma ehituste tarbeks saare peale ka pärast 1. oktoobrit. ?Minu arust oleks parim lahendus, kui ministeerium pikendaks Leedo firmaga lepingut aasta võrra, siis oleks riigil rohkem aega probleemiga tegeleda,? rääkis ettevõtja.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist saadud vastusest selgub, et ministeerium peab liinilepingu pikendamist SLKga realistlikuks vahelahenduseks kuni avaliku konkursi tulemuste selgumiseni ning teeb jõupingutusi nii riigile kui ka senisele operaatorile vastuvõetavate tingimuste saavutamiseks.
?Juhul kui SLK jätkab kõnealuste liinide teenindamist kommertsalustel, võivad talle konkurentsi pakkuma kõik soovijad. Liinilepingu puudumine ei võimalda riigil maksta ühelegi firmale dotatsiooni, mistõttu otsib ministeerium seaduslikke võimalusi, et kompenseerida sellise asjade käigu korral võimalik piletihinna tõus teenuse lõpptarbijale,? seisab Äripäevale saadetud vastuses.