Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja omaosalus projektis ei pruugi olla rahaline
Mitterahalise toetuse alla läheb vabatahtlik töö, masinate seadmete amortisatsioon, projekti tegemiseks kasutada antud teadusuuringud, üldkulud veele, küttele, elektrile ja kantseleitarvetele, selgitas sotsiaalministeeriumi ESFi peaspetsialist Merlin Orgla ESFi teabepäeval teisipäeval Peoleo konverentsikeskuses.
Orgla soovitas siiski pigem rahalist toetust, sest mitterahalist on raske mõõta. Kui seda aga siiski taotluse eelarves näidata, peab selle väärtus olema dokumentaalselt tõestatav.
Kui toetust tõestada ei suudeta, siis ESFi toetust selles osas ei saa. Oluline on, et abikõlbuliku kulu käibemaks ja mitterahaline finantseering ei ületaks 20% abikõlbulikest kogukuludest.
Taotlejal peab väljaminekute kajastamiseks olema korralik raamatupidamissüsteem, vajadusel tuleb see teenusena sisse osta. Lisaks sellele peab taotleja alati olema valmis projekti kuludega seotud audititeks, seda ka pärast projekti lõppu. Projekti kuludokumente tuleb säilitada 2015. aasta lõpuni.
Kui kontrollimisel avastatakse, et projekt on saanud rohkem toetust, kui oleks pidanud, peetakse see summa kinni järgmisest maksetaotlusest.
Toetus nõutakse tagasi, kui taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid, mida teades ei oleks taotlust rahuldatud, kui toetust ei kasutata sihipäraselt või kui toetuse saaja ei täida rakendusüksuse ettekirjutusi või rikub muul moel õigusakte. Üldjuhul tuleb tagasi nõutud toetus tuleb tagasi maksta ühe kuu jooksul vastava käsu saamisest.
Oluline on jälgida, et projekti jaoks tehtavad kulud mahuksid abikõlbulikkuse perioodi. Taotluse rahuldamisotsuses fikseeritakse projekti abikõlbulikkuse algus- ja lõppkuupäev, ning ainult sellel ajavahemikul tehtud kulutusi hüvitatakse, enne ega pärast tehtud kulusid ei hüvitata, selgitas Orgla.
Autor: ÄP