Peep Vain: koostame oma ettevõtte eelarve töötajate aastaeesmärkide põhjal

Heli Lehtsaar 24. september 2004, 00:00

Vain & Partnerites koostatakse järgmise aasta äriplaan töötajate abil ehk küsitakse, milliseid eesmärke keegi tahab täita. Kuidas see toimib? See on tõsi, et me eriti põhjalikke plaane ja eelarveid ei tee. Viimased kolm aastat töötasime olulise kasvuta ja käive jäi 15 miljoni krooni kanti, aga eelmise aasta lõpus sai sellest isu täis. Küsisime töötajatelt, millised eesmärgid nad endale püstitada tahavad ning saimegi käibeplaaniks ümmargused 20 miljonit. Loomulikult on meilgi olemas standard, koolitaja puhul näiteks kaks miljonit käivet aastas. Siin varieerusid eesmärgid vahemikus 1,7?2,5 miljonit. Inimesed valisid endale sellise kõrgusega lati, mille juures nad tundsid end mugavalt.

Millistel teemadel lasevad ettevõtted kõige rohkem oma töötajaid koolitada ? on see müük, teenindus, juhtimine? Ei oska öelda, sest koolitusi on seinast seina ? arvutikoolitus, keeled, raamatupidamine, müük, teenindus. Meie tegeleme kolme teemaga ? umbes 60% moodustab meie käibest müügikoolitus, 15% annab töö juhtidega ja 30?35% isikliku arengu teemad.

Mille või kelle arvel koolitusfirmad aasta-aastalt käivet kasvatavad? Kas varsti kaob keegi turult või tuleb juurde ettevõtteid, kes lasevad oma töötajaid koolitada? Ma arvan, et osa ettevõtjaid otsustab tõesti inimestesse rohkem investeerida ja koolitab ehk rohkem. Nende arv kasvab küll visalt. Kuid koolitusfirmade jaoks tagab kasvu põhjalikum töö püsiklientidega ning oma inimeste ressursi efektiivsem kasutamine.

Kas koolituse hinnad järgmisel aastal tõusevad? Kuulsin klientide käest sellist infot, et eelmise aasta kevadel lakkasid olemast odavad koolitused ? ma ei tea, kas need, kes olid enne vähe raha küsinud, said targemaks ja hakkasid rohkem küsima. Kallimate koolituste hinnad aga ei tõuse.

Mis on miinimumprogramm, millega võiks ettevõttesse värskelt tööle tulnud inimesest saada keskpäranegi teenindaja? Kõige suuremat rolli mängib see, milline inimene oma loomult on. Kui inimesel on näiteks liiga suur eneseuhkus, et ta ei suuda kummardada ja naeratada ning taluda kliendi poolt põhjustatud ebameeldivusi, siis pole midagi teha. Kõige väiksem osa teenindajaks saamisel on koolitusel. Kolmas oluline punkt on see, millised on ettevõtte standardid, kuidas inimesi toetatakse.

Milline on olukord venekeelset koolitust pakkuvate firmade turul? Neid vist eriti polegi? Eesti firmades on ka vene keelt emakeelena kõnelevat koolitajaid. Näiteks meil koolitab vene keeles lisaks minule Olga Meinson, kelle emakeel on vene keel, ja tema selle aasta koolitusmahust moodustavad venekeelsed koolitused umbes poole. Kuid kindlasti pööratakse Vene firmadele vähe tähelepanu.

Audentes Ariko uus juht Riho Rasmann ütles hiljuti Eesti Ekspressile, et tippjuhid on üle koolitatud ja keskastme juhid ei räägi nendega enam ühte keelt. Kuidas sa seda väidet kommenteerid? Ma ei ole sellega päris nõus. Keskastme juhtidele on küll vähe tähelepanu pööratud, sellega olen nõus, aga tippjuhtide ülekoolitamisesse ma ei usu. Ma olen kuulnud, et osa tippjuhte ei tahagi koolitusele minna ? seal on piinlik olla, sest tippjuht on ju niigi kõva tegija.

Lõppude lõpuks polegi küsimus teadmistes, vaid nende rakendamise oskuses ning see kipub natuke nõrgaks jääma.

Kui õppimishimuline eestlane oma olemuselt on? Väga õppimishimuline. Oma seitsmeaastases praktikas näen seda, et praegu ei tule enam koolitustel kokku puutuda inimestega, kes tegelikult ei tahakski seal olla. Kui alustasin, siis töötasin põhiliselt müügiinimestega, keda saadeti koolitusele ja siis kohtasin küll vastupanu ja suhtumist, et ?ma tean isegi, kuidas asjad käivad?.

Kui tegite ettevõttes müügikoolitust, kui palju pärast müük kasvas? 0?800 protsenti.

Mis suunas oleks vaja keskastme juhte koolitada? Inimestest hoolimise ja samaaegselt nõudlik olemise suunas.

Kunagi tuldi sinu juurde koolitusele nagu kirikusse ? õndsaks saama ning sinuga seostati Ka?pirovski efekti. Kas sa ise ka seda tajusid ja kas nüüd on see aeg möödas? Kui seda ei oleks olnud, siis järelikult ei saaks ka seda küsimust küsida. Ma arvan, et sellele suhtumisele aitas kaasa suur saalikoolitus, mille tegin 2002. aasta sügisel. Teisalt on meie koolitusel üks tugev kaasnähtus ? suurem julgus. Sellest tuleb ka suurem eneseaustus ja oma ameti austus. Ma usun, millesse ma räägin, ma olen ehe ja siis see tekitab teatud seisundi ka saalis ? seda võiks nimetada emotsionaalseks hõivamiseks. Ja kõigile ei pruugi see meeldida.

Kas Eesti koolitajad lähevad lähiajal Soome või Rootsi koolitama? Meil oli hiljuti pretsedent, kus mu kolleeg Urmas Purde koolitas Soomes Sampo panga treasury-osakonna inimesi müügi alal ja tegi seda inglise keeles. Ise teen järgmise aasta kevadel Leedus saavutusvajaduse koolituse vene keeles.

Koolitusturu tänavune suurim muudatus toimus 1. mail, mil hakati käibemaksustama täienduskoolitust, kuid see pole koolituste tellimist vähendanud. Sellel, miks käibemaksustamine turule eriti ei mõjunud, on mitu põhjust. Esiteks oli seadusemuudatus juba mõnda aega teada ning seega oli võimaliku hinnatõusuga 2004. aasta koolituseelarveid tehes ettevõtetes ehk arvestatud.

Teiseks on äriorganisatsioonid ise käibemaksukohustuslased, seega nende kulud ei kasva. Järelikult ei kahane ka nende ostuvõime. Küll aga muutus koolitus käibemaksu võrra kallimaks näiteks finantssektorile ning riigiasutustele.

Inscape Koolituse tegevjuht Heili Sõmer kirjutas mai alguses Äripäevas, et Eesti inimene on aina rohkem valmis iseendasse ja tulevikku investeerima. Ta ei usu, et koolitus pärast mõningast hinnatõusu ostmata jääks.

?Koolitusfirmadest võib ajutine käibelangus tabada pigem üksikisikule orienteeritud koolitajaid: autokoole ja mitmesuguseid huvikoole,? nentis Sõmer toona. Samuti polnud tema sõnul märgata, et riigiasutused oleksid planeerinud oma koolitusi massiliselt esimesse poolaastasse, mil käibemaksumuudatus veel ei kehtinud.

Tänavu avanesid Eestile ka ELi struktuurifondide võimalused uute koolitusprojektide ellukutsumiseks ja see peaks koolitusturgu avardama.

Täiendkoolitust pakkuvate firmade majandusnäitajad on viimastel aastatel pidevalt ülespoole liikunud. Tõsi, mitte selliste hüpetega nagu kinnisvara- või ehitussektoris. Suuremate koolitusfirmade aastakäive jäi mullu vahemikku 10?20 mln kr, tänavu tuleb mõõdukas kasv. Võrreldes suuremate ja tuntumate koolitajate ? Self II, EBS Juhtimiskoolituse Keskus või Invicta ? tänavust käibeprognoosi eelmise aasta tulemusega, on kasv umbes 8%. Eelmise aasta tasemele jääb Mercuri International Eesti ja Pro Konsultatsioonide käive. Suurima käibehüppe ? viiendiku võrra ? teevad Vain & Partnerid ning Inscape Koolitus, EMI EWT kasvab lausa 30%.

Kuus Eesti koolitusfirmat said eelmisel aastal kasumit rohkem kui miljon krooni. Selleks aastaks suurimat kasumit ? 5,2 miljonit ? prognoosiv Vain & Partnerite juht Peep Vain ütleb, et ta ei tea, miks koolitusfirmad nii väikest kasumit saavad. ?Kas müügikulud on liiga kõrged?? esitab ta konkurentidele küsimuse.

Vainu ambitsioonikate plaanidega läheb kaasa ka suvel juhti vahetanud Audentes Ariko. Ettevõtte värske direktor Riho Rasmann ütles hiljuti Eesti Ekspressile, et tahab käivet aastaga suurendada poole võrra ja jõuda seega käibelt teiste suuremate koolitajate kõrvale ehk kümne miljoni krooni klubisse. Rasmann väitis suvises leheintervjuus ka seda, et Eesti tippjuhid on üle koolitatud ning seetõttu tuleb koolitusfirmadel suunata oma jõud keskastmejuhtide harimisse.

Vaadates koolitusfirmade tooteportfelle, torkab silma, et järjest enam tahetakse ettevõtetele pakkuda eri moodulitest koosnevaid koolituste tervikpakette, mitte üksikuid juhuslikke koolitusi. See tähendab ka ettevõtete suuremat pühendumist oma töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamisele, et nende jaoks sobiv tervikpakett kokku panna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing