Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uue maksuvoliniku prioriteediks saab maksubaasi ühtlustamine
Nagu kinnitab ka Euroopa Komisjoni hiljuti valminud maksu-uuring, tähendab liikmesriikide erinevate maksureeglite järgimine mitmes riigis tegutsevatele firmadele arvestatavat lisakulu.
?Ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamine ELis tegutsevatele ettevõtetele saab selles komisjonis maksustamise alal esmaseks prioriteediks,? kirjutas Lätist pärit uue Euroopa Komisjoni uus maksuvolinik Ingrida Udre oma vastustes Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikele küsimustele.
Udre kinnitab samas, et toetab liikmesriikidevahelist maksukonkurentsi, mis võib kaasa aidata maksumäärade alanemisele. Samas ?võib maksukonkurents olla ka kahjulik, kui õõnestab liikmesriigi võimalusi avaliku sektori baasteenuste rahastamiseks,? märgib Udre.
Udre peab võimalikuks, et tihedamat koostööd soovivad riigid võivad seda teed minna. Selliseid riike peab olema vähemalt kaheksa. Ise ei ole ta toetanud Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekut maksumäärade ühtlustamiseks, mis aga mitmete skeptilisemate liikmesriikide arvates on järgmine samm pärast maksubaaside ühtlustamist.
Septembri teisel nädalavahetusel toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel otsustati maksukoostööga algust teha. Moodustati töögrupp, kes hakkab arutama maksubaasi ühtlustamise küsimust, ehkki vähemalt viis riiki olid selle vastu. Nende hulgas Iirimaa, Suurbritannia, Malta, Sloveenia ja Eesti.
?Me oleme selle vastu,? ütles toona Iiri rahandusminister McCreevy. ?Igasugune metodoloogia, mis viib lõpuks maksumäärade harmoniseerimisele olgu siis esi- või tagaukse kaudu, on vastuolus ELi konstitutsiooniga,? vahendas ajaleht Irish Times.
?Maksumäärade harmoniseerimist on mõttetu arutada, enne kui meil ei ole ühtlustatud maksubaasi,? ütles Saksa rahandusminister Hans Eichel.
Euroopa Komisjon ei toeta maksumäärade ühtlustamist ELis, kuid praeguse siseturu- ja maksuvoliniku Frits Bolkesteini arvates oleks maksubaasi ühtlustamine vajalik. Seda ettevõtetele, kes tegutsevad mitmes ELi riigis ning kellele eri riikide maksureeglites orienteerumine tähendab lisakulu. See omakorda õõnestab nende konkurentsivõimet.
Euroopa Komisjoni hiljutine maksu-uuring, mille aluseks oli 700 firma küsitlus 15 ELi riigis, näitas, et mitmes riigis tegutsevatele ELi firmadele tähendavad erinevad maksusüsteemid kõrgemaid ettevõttemakse ning suuremat kulu käibemaksureeglite järgimisel. Maksureeglitest kinnipidamise kulud on oluliselt kõrgemad (vähemalt viis korda) firmadel, kel on vähemalt üks tütar mõnes teises liikmesriigis, selgub uurimusest. Proportsionaalselt on taolised kulud suuremad väikestel ja keskmise suurusega firmadel (väikestel keskmiselt 2,6% käibest ja suurtel 0,02% käibest). Käibemaksu osas on peamised probleemid seotud käibemaksu tagasisaamisega teisest liikmesriigist. Keerukuse tõttu on enam kui pooled uuringus osalenud firmadest käibemaksu tagasi taotlemisest ühel või teisel hetkel üldse loobunud.