Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee võib tuua Venemaalt vedurijuhte
Eesti Vedurimeeste Ametiühingu (EVA) liidri Heino Rüütli sõnul on talle piirivalvest laekunud teave, et Eesti Raudtee soovib Venemaalt riiki tuua kolm vedurimeeste brigaadi. ?Kui see nii läheb, siis võib tulla midagi Lihula taolist,? lausus ta.
Ühtlasi lubas ta täna teavitada nii sellest kui ka võimalikust töö- ja puhkeaja vahekorra rikkumisest raudteel tööinspektsiooni.
Raudtee infojuhi Priit Koffi sõnul kaalub ettevõte kõiki võimalusi ja välistada ei saa ka töötajate palkamist teistest riikidest.
Eesti Raudtee nõukogu esimees Jüri Käo ütles, et ootab 6. oktoobrit, mil ELi transpordikomitee arutab ühtsete vedurijuhilubade kehtestamist. ?Siis saaksime vedurijuhte palgata ka näiteks Lätist või Poolast,? lausus ta.
Käo sõnul ei saa väljapressijatele nii kergelt järele anda kasvõi seetõttu, et see looks halva pretsedendi kogu Eesti majanduse jaoks. ?Kindlasti tuleks järgijaid,? ütles ta. Käo väitel praegu kaubavedudes tõrkeid ei ole.
EVA 200 vedurijuhti on endiselt depoodes, kuid sõitma ei lähe. Rüütli sõnul lisandub tema juhitavasse ametiühingusse kogu aeg uusi liikmeid. Signaallaengute kohta, mida mitmes kohas rongide peatamiseks raudteele asetati ja mille kohta Eesti Raudtee tegi avalduse kriminaalasja alustamiseks, ütles streikijate juht, et tema meestele on sellised aktsioonid keelatud. Samas märkis ta, et midagi kriminaalset ta selles ei näe, tegu on lihtsalt huligaansusega. ?See on raudteel üsna tavaline, et nii ronge peatatakse,? sõnas ta.
Rüütli hinnangul suudab tööandja vastu pidada veel päeva või kaks, siis tekivad kaubaveol tõsised tõrked.
Ka Eesti Raudtee tegevjuhi asetäitja Riivo Sinijärv avaldas arvamust, et raskeks läheb siis, kui teisipäeval asuvad toetusstreigile ka Eesti Raudteelaste Ametiühingu liikmed. ?Kerge ei ole, aga loodame toime tulla. Valmistume pikaajaliseks tööks erakordsetes oludes,? lausus ta. Üle on tõstetud ligi 40 vedurijuhi paberitega kontoritöötajat ning muudetud tehnoloogiat. Näiteks on kasutusele võetud pikemad rongid ja ära jäetud peatus Tapal.
Sinijärve sõnul on üks järeldus, mis streigist tehakse, et Eesti Raudtee ei vajagi enam nii palju vedurijuhte. Samuti loodab ta, et kohus kuulutab streigi seadusevastaseks, kuna selle korraldamisel on rikutud protseduurireeglid. Pealegi ei ole Heino Rüütel senini kantud Eesti Vedurimeeste Ametiühingu esimehena B-kaardile, kuna tal ei ole vedurijuhi pabereid. ?Kõigele vaatamata on Eesti Raudtee ka täna valmis streikijatega edasi rääkima,? lausus Sinijärv.
Mitme transiidifirma omanikeringi kuuluv ärimees Anatoli Kanajev ütles reedel, et vaatab toimuvat murega: ?Ka sadamas on ametiühingud aktiviseerunud ja on kuulda hääli, et võiks selliste meetoditega palka juurde küsima hakata.? Tema sõnul pole esialgu kaubaveos tagasilööke veel märgata, kuid streigi jätkudes võivad need peagi tulla.