Eurotoetuste jagamisega saavad ka pangad hakkama

Äripäeva arvates on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) lähiaastail ülioluline institutsioon, kust suunatakse Eesti majandusse miljardeid kroone ja seetõttu peab valitsus tagama, et EASi administreeritakse tipptasemel.

Äripäev kirjutab täna, et EASist lahkunud suur hulk töötajaid, mis viitab probleemidele sihtasutuse juhtimises.

Võib muidugi öelda, et töötajate lahkumine on paratamatu ja erinevate asjaolude kokkusattumus. Kui organisatsioonid liideti, polnud paratamatult vaja enam nii palju juhte ja need, kes olid harjunud tippjuhtidena töötama, polnud nõus karjääriredelil sammu tagasi astuma.

EASi juht Tea Varrak nimetab töötajate lahkumise põhjusena erasektoriga võrreldes nõrgema motivatsioonipaketti ning erinevust avalikus ja erasektoris töötamise vahel.

Meil on võimatu hinnata tööjõu voolavuse põhjusi, sest selle tagamaad pole selged. Suur tööjõuvoolavus peaks aga tegema murelikuks valitsuse, kes peab hea seisma, et EASi sisepinged ei hakkaks takistama abirahade jagamist.

Mis puudutab tööjõuturul erasektoriga konkureerimist, siis kordame oma aasta alguses tehtud ettepanekut: delegeerime ELi struktuurifondide töö pankadele ja nõustamisfirmadele.

Viimasel paaril aastal on ELi abirahade jagamisele viidates suurenenud kiiresti ametnike arv. Samas on abiraha jaotamisega olnud probleeme. Puudujääke on esinenud nii EASi kui põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) töös. Oleme veendunud, et Eestis tegutsevad finantsasutused saaksid hästi ELi abiraha jagamisega hakkama. Neil on juba praegu vajalik kompetents ja selle ärakasutamine võimaldab parandada projektide valikut, juhtimist ja finantskontrolli.

Võib öelda, et tegemist on naiivse ideega ja EAS ei kao kuhugi ning polegi mõtet EASi likvideerida, sest nii keeraksime kinni ka ELi abirahade kraanid. Projektide valiku üle otsustamise delegeerimine ei tähenda aga veel EASi likvideerimist. Me lihtsalt kasutame ära erasektori kompetentsi. EASi ülesandeks jääb raha jaotamiseks riigihangete korraldamine ja erafirmade kontrollimine.

Tegemist ei ole toimetuse originaalse ettepanekuga. EASi ja ka PRIA erastamist soovitas mullu Eesti Päevalehele antud intervjuus Saksamaal Berliinis Euroopa Regionaalarengu Fondi raha projektidele jaotava firma Beratung & Service Gesellschaft Umwelt spetsialist Uta Schneider.

PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv on Äripäevale öelnud, et EASi ja PRIAt ei saa võrrelda, sest viimane on riiklik järelevalveasutus, mis kontrollib, kas toetusesaajad vastavad õigusaktides määratud tingimustele. Kuna PRIA ei tegele erinevalt EASist sobivate äriprojekti valimisega, pole ka võimalik tema funktsioone erakätesse delegeerida.

Saksamaa näitel on erasektori kaasamise suurimaks plussiks peetud seda, et tekib huvigrupp, kes ise hakkab eurotoetuseks sobilikke projekte/ettevõtteid otsima. Võib muidugi tekkida oht, et raha jaotatakse põhimõttel kes ees, see mees. Kuna pangad saaksid tõenäoliselt tasu väljastatud summadelt, on nende huvi võimalikult palju raha ja võimalikult kiiresti laiali jagada.

Kontrolli tõhusus sõltub mängureeglitest. Abiraha saavad projektid peavad vastama kindlatele nõuetele. Kuna pankade vahel on konkurents, saab riik alati reegleid rikkunud teenuseosutaja mõne teise finantsasutuse vastu vahetada.

Autor: ÄP