Kas uut tõusu tuleb veel kaua oodata?

Võrreldes esmaspäevaga oli eilne kauplemispäev Tallinna börsil elavam. Aktsiate hinnamuutused olid aga marginaalsed. Äripäeva indeks kerkis 0,18 protsenti, 987,76 punktini.

Põhinimekirja suurim tõusja oli Harju Elektri aktsia, mis kallines 1,29 protsenti, 108,90 kroonile. Tõsi, nagu Harjumaa parima ettevõtte jaoks tavaline, oli tegemist ühe tehinguga, mille käigus vahetas omanikku 230 väärtpaberit.

Juhtivaktsiate protsentuaalne langus oli täpselt ühesugune. Nii Hansapanga kui ka Eesti Telekomi aktsia hind langes 0,14 protsenti, vastavalt 111,72 ja 107,80 kroonile.

Statistikaamet teatas eile, et majandus kasvas teises kvartalis 5,9 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti vähem esialgsetest arvutustest.

Märgid näitavad, et liitumine Euroopa Liiduga ei ole toonud endaga kaasa sellist kauplemisbuumi, nagu esialgu loodeti. Aktsiaanalüütikud ja fondipropagandistid hoiatasid juba ammu, et konvergentsisünergia on aktsiate hindades sees, ning keelitasid investeerima mujale, eriti nn teise laine aktsiatesse.

Ühest küljest oli neil õigus. Ootused olid liiga suured, eriti välisinvestoritel, kellest paljud on tänaseks juba kasumi välja võtnud. Teisalt aga loeme peaaegu iga päev uudist ühest või teises välisettevõttest, kes toob osaliselt või isegi täielikult tootmise siia. Tõsi, need ületulekud ei ole nii väga suured isegi Eesti mastaape silmas pidades, aga kokkuvõttes peaks efekt olema märkimisväärne. See aga tähendab, et uusi kliente saavad pangad, ehitajad ja muu hulgas helistatakse rohkem. Seega on Euroopa Liiduga ühinemisest oodata positiivset efekti mõne aja pärast, mis peaks uue hoo andma ka juhtivaktsiate hindadele, kui vaid liiga kõrge nafta hind kõik ära ei riku.

Lisanimekirjas oli peategelaseks Kalevi aktsia, mille hind kerkis 5,08 protsenti, 42,09 kroonile. Ka Kalevi aktsia hinna liigutamiseks ei olnud suuri mahte vaja, piisas kolmest tehingust ja 30 000 kroonist. Kalev teatas, et kolis viimase tootmisüksusena Jürisse ka karamellijaoskonna.