Raudteelaste streik on seni kahju teinud ainult raudteele

Edelaraudtee oli toetusstreigi tõttu sunnitud reedel-laupäeval rongide asemel rendibussid liinidele saatma. Ettevõte on kahju vähemalt 4 miljoni krooni suuruseks hinnanud.

?Kahjusid alles arvutame kokku,? ütles Edelaraudtee peadirektor Henn Ruubel. ?Meil on umbes 70 vedurimeest ning neist umbes 60 streikis.?

?See oli toetusstreik, meie vedurijuhid ei nõudnud palka juurde, meil on selle aasta lõpuni kehtiv kollektiivleping,? ütles Ruubel.

Ruubeli sõnul saavad Edelaraudtee vedurimehed ka aru, et nende ettevõte sõltub riigi dotatsioonidest. ?Meie tuludest ju ligi 80% moodustab dotatsioon ning kui seda ei tõsteta, ei saa me ju ka palkasid tõsta,? ütles Ruubel.

?Kahjusid oleme loomulikult kandnud ? oleme pidanud loobuma mõningatest klientidele osutatavatest teenustest (näiteks manöövritööd) ning oleme kandnud ka lisakulusid, kuid täpsemalt on kahjud võimalik välja arvutada mõne aja pärast,? ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Priit Koff. ?Transiit on oma olemuselt üsnagi tundlik ärivaldkond ning siin avalduvad probleemide mõjud pikema aja jooksul.?

Elektriraudtee rongid on sõiduplaani järgi sõitnud. ?Streikinud pole ükski rongijuht,? ütles Elektriraudtee kommunikatsioonijuht Kuldar Väärsi.

Paljassaare sadamas tegutseva Petromaks Stividori ASi nõukogu liige Robert Lepikson ütles, et ettevõte pole veel streigi tõttu kannatanud, aga probleemid võivad tekkida juba oktoobris.

?Kauba saabumine ilmselt viibib ja see toob kaasa probleeme vagunite tühjendamisel ning laevade laadimisel ? tänaseks juba paika pandud laevade laadimisgraafik vajab korrigeerimist ja on oht, et oktoobri kaubakäibeplaan jääb täitmata,? ütles Lepikson.

Kui palju täpselt Petromaks kahju saab, ei osanud Lepikson eile veel ennustada. ?Raske on prognoose teha ? ei tea ju, kuidas raudtee suudab streigi ajal toimida ja kaua see jura seal raudteel kestab,? ütles Lepikson.

Pakterminali juht Sulev Loo ütles, et seni ei ole raudteelaste streik neile otsest majanduslikku kahju põhjustanud. ?Tahaks loota, et ei põhjustagi,? lisas Loo. ?Muidugi, kui see laieneb, et ka dispet?erid ja jaamaülemad hakkavad streikima, siis küll, aga seni kuni ainult vedurijuhid streigivad, ei juhtu midagi.?

Vedurimeeste streigiga ühines eile ka Eesti Raudteelaste AÜ, kuhu kuulub sadakond raudteelast.

Vedurimeeste kuuepäevasele streigile taasiseseisvumisaegses Eestis võrdset vastu panna pole, senitoimunuist oli suurim mullu detsembris, mil õpetajad jätsid ühel päeval tunnid andmata.

Eesti Raudtee juhatuse esimees ja tegevdirektor Christopher Aadnesen, personalidirektor Ille Einmann ning ameeriklasest aktsionäride esindaja Mark Rosner käisid eile Tapal streikivate raudteelastega kohtumas.

?Räägiti kui raudteelane raudteelasega, õhkkond oli asjalik ja konstruktiivne,? ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Priit Koff.

Eesti Vedurimeeste Ametiühingu esimees Heino Rüütel kinnitas eile, et tahab ikkagi Eesti Raudteega kokkuleppele jõuda. ?Koostöö on kasulikum kui konflikt,? rõhutas Rüütel. ?Meie eesmärk ei ole tööandjat materdada.?

Eile õhtul toimus Eesti Tööandjate Keskliidus lepituskomisjoni istung, kus ühise laua taga istusid Eesti Raudtee, Eesti Vedurimeeste Ametiühingu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad. Lehe trükkiminekuajaks ei olnud istung veel lõppenud.