Leedo valmistub silla tulekuks

Leedo ütleb, et pole püsiühenduse vastu, kuid ka ei poolda seda pimesi. ?Miks näiteks Raplas ei ole pudrumägesid ega voola piimajõed? Sealt saab ometi kõikjale maad mööda,? ei näe ta sillas kohalikule ettevõtlusele tulu tõusvat. ?Ma tooks külalise saarele natuke odavamalt ja kooriks, piltlikult öeldes, siin ta rahakoti tühjaks. Siis on ka mul endal raha, mille eest praamipilet osta,? selgitab ta oma arusaama. Saarelisusel on Leedo väitel oma eelised. ?Miks on Muhus maa palju kallim kui Virtsus? Kas sellepärast, et tuleb paha praamiga sõita, järjekorras seista ja palju maksta?? küsib ta.

Leedo hinnangul on mõttetu rääkida praegu mandrit ja Saaremaad ühendavast sillast kui progressist, kui me ei tea, mis kümne-kahekümne aasta pärast toimub: ?Võib-olla, et siis läheb inimene ühest pistikuaugust sisse ja tuleb teisest välja või lendab autoga üle mere.?

Ehkki Leedo pole silla ideest just vaimustunud, ei kavatse ta selleski äris kõrvaltvaatajaks jääda. Ta kinnitab, et ei soovi silla vastu võidelda, vaid sellest kasu lõigata. Et mitte hiljaks jääda, on ta asutanud oma teistest firmadest lahus oleva Saaremaa Sillakompanii, kuhu paigutab ka eelmisel aastal Saaremaa Laevakompaniist teenitud 5,7 miljonit krooni, mille pealt peab sel juhul ka maksud tasuma. Leedo ei kavatse siiski silla ehitamises kaasa lüüa, tema mõte on osaleda selle finantsmudelis, juhul kui läheb erakapitali kaasamiseks. Vajadusel on ta tulevikus valmis kaasama ka teisi Eesti ärimehi või koguni konsortsiumi moodustama. Viimase poolteise aasta jooksul on ta omal käel tegelenud silla maksumuse ja tasuvuse uurimisega. ?Ma pean, selleks et teisi kaasata, olema esmalt ise asja edukuses veendunud,? lausub ta.

Leedo tunnistab, et pani ka Ventspilsi laevaliini käima sillale mõeldes. Idee ise küpses aastaid, kuid just nüüd oli tema hinnangul õige aeg see teoks teha. ?Hakkame seda liini vaikselt sisse suusatama, et siis, kui sild tõesti kord valmis saab, hakkaks see kasumit tootma. Sest kes hiljaks jääb, see ilma jääb,? räägib mees. Kahe tunniga Lätti võiks anda Saaremaa sõidule lisaväärtust ja muuta saare praegusest tupikust üheks lüliks pikemas turismiahelas. Hiljem võiks sellele lisanduda ka Gotland ja siis oleks tegu juba kolmnurgaga, on praegune praamikuningas ise ideest vaimustuses.

Projekti vedava Teede Tehnokeskuse juhataja Hillar Variku sõnul on Saaremaa silla valmimine seda tõenäolisem, mida enam erasektor on valmis sellesse raha paigutama. Praegu käib riigihange tehnilise abi programmi konsultandi leidmiseks. Selle käigus tehakse täiendavad tasuvusuuringud, keskkonnamõjude hindamine ja finantseerimisskeemide analüüs. Kontsessiooni pikkus oleneb Variku sõnul sellest, kui palju on riik võimeline püsiühendusse raha paigutama. Kui selleks summaks on 50 miljonit krooni aastas, kujuneb kontsessiooni pikkuseks 30 aastat, misjärel pole vaja silla ületamise eest enam raha kasseerida. Praegu toetab riik praamiühendust 75 miljoni krooniga aastas.

Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse juhataja Villu Vatsfeld, kes ise kuulub pigem silla vastaste leeri, leiab, et Leedo on Saaremaa Sillakompaniid asutades ettenägelik ärimees, kes loodab igast uuest ideest kasu saada.