Linnaäärsed põllumaad teevad rikkaks

Uute väikeelamurajoonide rajamine linna ei ole vaba maa puudumisel juba ammu enam võimalik, välja arvatud juhul, kui linn oma piire laiendab. Seetõttu toimub uuselamurajoonide aktiivne arendamine eelkõige linna lähivaldades. Seda toetab inimeste liikumisvõimaluste paranemine (autostumine), soov elada puhtamas keskkonnas ning linnast välja jääva krundi ostuks kuluv väiksem rahasumma.

Linnad on aastasadade jooksul oluliselt oma piire laiendanud. Kunagised talu karja- ja heinamaad on praeguseks tihedalt eramaju täis tipitud ning endistest talumaadest on saanud auväärt linnaosa. Kuigi linna piire tänapäeval enam nii lihtsalt ei nihutata, jätkub linnade mõjusfääri laienemine, mis väljendub linnast üha kaugemale kerkivates uusasumites. Uued elamurajoonid rajatakse üldjuhul endistele põllu- või maatulundusmaadele.

Maa-ameti 2004. aasta II kvartali tehingustatistika näitab, et põllumaade hinnad maakondades kõiguvad vahemikus 500 kuni 14 000 krooni/ha (tabel 1). Kindlasti ei kajastu nendes andmetes tehingud suuremate linnade vahetus läheduses paiknevate põllumaadega, sest nende hinnatase on oluliselt kõrgem. Märkimisväärselt suuremad numbrid aga tähistavad hoonestamata maatulundusmaa hindu ja tehingute arvu (tabel 2). Hinnaerinevus tuleneb ühel poolt sellest, et maatulundusmaa hõlmab erinevaid maa liike (haritav maa, metsamaa, veekogudealune maa ning muu maa), ja teiselt poolt just sellest, et valdav osa linnäärsetest maadest on enne detailplaneeringu kehtestamist sihtotstarbelt maatulundusmaa nime all.

Andmetest on selgelt näha Harju-, Tartu- ja Pärnumaa kinnisvaraturu aktiivsusest tingitud oluliselt kõrgem keskmine maatulundusmaa hektari hind võrreldes teiste maakondadega.

Kinnisvarainvesteering, nagu ka iga teist liiki investeering, vajab eelnevalt põhjalikku analüüsi ning inimest, kes kinnisvaraarendusega igapäevaselt kokku ei puutu, võivad ees oodata ka n-ö veealused karid.

Autor: Härmo Haljaste