Eesti eelarvepoliitika paistab silma

Kertu Ruus 05. oktoober 2004, 00:00

Mis olid Eesti jaoks aastakoosoleku huvitavaimad teemad? Kuna Eesti on väike ja avatud majandusega riik, siis mõjutab maailma majanduses toimuv meid otseselt. Praegu tõdevad kõik, et maailma majandus on heas seisus.

Teine suur teema on rahvastiku vananemine. Näiteks Hiinat ja Jaapanit võib oodata krahh, sest neil on praegu tööealist elanikkonda palju, aga noori vähe. Kolmas teema on naftahindade tõus.

Kas nõustute IMFi prognoosiga, et maailma majandus kasvab tänavu 5? Mul puudub võimalus seda analüüsida, aga emotsionaalselt võttes tundub see Euroopa poole pealt vaadates liiga optimistlik.

Mis olid veel meile olulised teemad? Eelarvepoliitika. Paljud riigid ei aja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat. Näiteks USA-l on suur eelarvepuudujääk: rahvas säästab, aga riik mitte. Eesti kohta võib kindlalt öelda, et eelarvepoliitikas oleme suutnud õppida teiste, mitte enda vigadest. Meie eelarvepoliitika on selline, mida kõik tahavad saavutada, oleme seal, kuhu teised tahaksid jõuda. Eesti 2003. aasta eelarveülejääk, 3,1 SKPst, oli ELi 25 riigi seas rekordiline. Minu eesmärk on ka 2004. aastal 1 ülejääk saavutada ja hoida ka 2005. aasta eelarve tasakaalus.

Millised kahepoolsed kohtumised Eestile olulised olid? Kohtusin IMFi Euroopa osakonna direktori Michael Deppleriga, kellega arutasime meie eesmärke ja eelarvepoliitikat. Ka seal selgus, et meie tugevus on eelarvepoliitika ja IMF on seda meelt, et see on jätkusuutlik. Meie eesmärk on ka jõuda selleni, et 2005. aastal oleks meie jooksevkonto defitsiit alla 10.

Samuti kohtusin Montenegro rahandusministriga, kes tundis huvi Eesti kogemuste vastu. Nad tahaksid hakata ajama samasugust maksu- ja eelarvepoliitikat nagu meie.

Milline on Eesti positsioon IMFis? Me oleme jõudnud sinna, et tahame saada eelkõige tehnilist abi ja oskusteavet. Oleme küsinud IMFilt tehnilist nõustamist näiteks uue maksustrateegia väljatöötamisel. Eesti on saanud tasapisi abisaajast abiandjaks. Praegu läheb 0,02 SKPst arenguabiks. Kuid EL on ette näinud, et see võiks 2006. aastaks olla liikmetel 0,33 ja see tähendab meile sadu miljoneid juba kahe aasta pärast. Seepärast peame teiste kogemuste abil oma arenguabi kontseptsiooni üles ehitama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:47
Otsi:

Ava täpsem otsing