Elu on vaatemäng

Peter Clayton, kes on üle 20 aasta põneva kehakeele temaatika rakendustega tegelnud, pakub vastuseks: ?Tavaline vestluskiirus on 100?200 sõna minutis. Sama aja jooksul jõuab inimene mõelda umbes 800 sõna. Kehakeel on sõnades väljendamata jäänud tunnete ja mõtete väljund. Mõelge ise näiteks oma mõne istudes alustatud mobiilikõne peale, mil keha teid iseenesest püsti on tõstnud, sest te olete mõne tähtsa inimesega olulisest ja energiast pakatavast asjast rääkinud. Või mäletate, kuidas teleris esinedes mõni inimene silmanähtavalt jänni jääb, kuidas seda häda kogu tema keha peegeldab ja kuidas ta püüab endale kaitset või lohutust anda!?

Autor Peter Claytoni puhul on sümpaatne lugeja elutarkuse usaldamine: ei ole üht retsepti eluvaatemängu õigeks tõlgendamiseks. Ta näitab olukordi, kus sama kehakeele väljendust võib mitmeti mõista, ja levinud valetõlgendusi. Tõlgitsemine sõltub alati väga mitmetest asjaoludest ja kontekstist. Kehakeelt ei õnnestu panna lihtsasse, üheselt tõlgendatavasse ja kergesti rakendatavasse ?sõnastikku?. Aga seda põnevam on.

Kehakeele raamatu põhjalikumgi lugemine ei tee meist kohe kehakeele virtuose. Elu vaatemäng ei mahu ühte heasse pildiraamatuss. Ometi ärgitab see raamat lihtsate elegantsete vahendite abil, vajumata masendavasse sügavkündi, elu üht väljendusrikkamat vahendit vaatama ja kindlasti ka nupukalt kasutama.

Iga päev on ju tegude inimesel vaja ennast väljendada, kehtestadagi, oma positsioone selgitada või kaitsta, kahtlusi hajutada, valetajat ära tunda. Ja seda paljudes olukordades, nii tööd otsides, tööl kolleegidega ja klientide, partnerite või õpilastega suheldes, olulisi läbirääkimisi pidades kui ka vabal ajal. Ja samas, mehe või naisena on põnev piiluda ka vastassoo kulisside taha, mida raamat põgusalt käsitleb.

Hästi tore on peatükk rahvusvahelisest etiketist ja selle muutumisest tänapäeval, kiirete muutuste ja suhtlusstiilide segunemise ajastul.

Kehakeele raamat on tore lugemine ka inimesele, kellel pole aega keskenduda. Tänase Eesti tüüpilisele tegude inimesele, kes peab palju jõudma ja teadma, aitavad pildid sõnadest paremini edasi anda raamatu sõnumit: vaata ikka ka, ära ainult kõrvu (sõnu) usu. Sama teemat arendades: pildid, nagu kehakeelgi, annavad edasi võrratult palju infot, mistõttu tuleks raamatut nagu tõelist pidusööki nautida aeglaselt ja mitte ahmides.

Autor: Marju Unt