Ehitustööde hinnad jõudsid ehitusbuumile järele

Eile avalikustatud statistikaameti andmete kohaselt kallinesid tänavu kolmandas kvartalis ehitustööd 7,5 protsenti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Varasematel kvartalitel on hinnatõus olnud märgatavalt aeglasem.

Äripäeva hinnangul on ehitushindade järsk tõus Eestit haaranud ehitusbuumi tagajärg ja me prognoosime, et ehitustööde kallinemine jätkub.

Hinnatõusu põhjused on loogilised: ehitusmaterjalid, tööjõud, ehitusmasinad on kallinenud ja transpordikulud kasvanud. On mõistetav, et ehitusfirmad on oma teenuste hinda tõstnud. Vastasel juhul väheneks nende kasumlikkus.

Esmaspäeval ilmus Äripäevas uudis palgi hinna tõusust. Viimasel aastal on kallinenud maailmaturul nafta ning see on kergitanud kütuse hinda.

Tänu Hiina kiirele majanduskasvule ning selle suure riigi nõudluse suurenemisele on järsult tõusnud terase hind. Tänasest Äripäeva uudisest selgub, et terase hind on muutnud just tööstushoonete ehitamise kallimaks. Nende objektide puhul kasutatakse palju metallkarkassi.

Üllatav oli see, et kolmandas kvartalis kallinesid eramud kõige vähem. Samas on viimastel aastatel just eramuehitus hoogustunud ning kinnisvarahinnad tänu soodsale intressitasemele tõusnud. Kui arvestada kinnisvaraturul toimunud hinnarallit, võib öelda, et ehitusteenuse tellija on hoolimata ehitustööde kallinemisest endiselt plussis. Kinnistu väärtus suureneb kiiremas tempos.

Muidugi ei saa kinnisvara ja ehitushinna vahele tõmmata võrdusmärki, sest kinnisvaraturul on kiiresti kerkinud just vanade korterite hind. Kindlasti aga on ehitusteenuse kallinemisel oma mõju kinnisvaraturule.

Kui kinnisvaraarendajad ei ole nõus oma marginaale vähendama ning ka ehitajad pole nõus ehitusmaterjali, tööjõu ja ehitusmasinate kallinemist enda kanda võtma, siis võetakse see raha kinnisvara omanikult. Arvestades praegust soodsat intressitaset on tõenäoline, et ehitustööde kallinemine lükatakse lõpptarbija kraesse.

Eramuhindade aeglasem tõus võib olla põhjustatud varimajanduse suurest osatähtsusest selles sektoris. Osa ehitustööst tehakse n-ö maksuvabalt ja nende tööde maht ja hind ei kajastu ametlikus statistikas.

Kuigi ehituse kallinemise puhul viidatakse tööjõukulude kasvule, on ehitajate palgakasv olnud samal tasemel võrreldes varasemate perioodidega. Seega ei saa kolmanda kvartali hinnahüpet panna tööjõu kallinemise arvele.

Tõenäoliselt on aga just tööjõukulude kasv see, mis tulevikus lükkab ehitushindu üles. Juba on ehitusettevõtjad kurtnud, et osa töötajatest liigub jõukamatesse Euroopa riikidesse. Seetõttu peavad Eesti ehitusettevõtted arvestama järgnevatel aastatel ehitajate palgatõusuga.

Ehitusturu hinnatõusuga võib kaasneda üks negatiivne trend. Eramajade ehitajad ei ole Eestis veel nii rikkad, et eelistada kallimat ehitajat, ja kuna nõudlus ehitustööde järele püsib kõrge, siis meelitab see turg õnneotsijaid. Näiteks Äripäev on kirjutanud erinevatest pettusjuhtumitest, mille ohvriks on langenud just eramajade ehitajad, kes ehitusfirmat valides seavad esikohale soodsa hinna.

Autor: ÄP