Mis on teie jaoks juhitöös kõige stressitekitavam?

Stress pole minu jaoks probleem. Mul on põhjust arvata, et tulen stressi tekitavates situatsioonides hästi toime.

Näen isegi stressi enda jaoks vajalikuna ? mõõdukas stress aitab mul paremini end mobiliseerida ning tegutsema panna. See on justkui kütus minu mootoritele.

Stressi tekitavatest situatsioonidest häirib mind see, kui mind sunnitakse arutult kiirustama ? st sunnitakse langetama otsuseid tingimustes, kus pole vähimalgi määral võimalik probleemi analüüsida ega süveneda otsuste tegemisse. Sellises situatsioonis ei saa jääda tunnet, et oled alati teinud parima.

Eks iga töö, nii ka juhtimine, on ju mingil määral stressitekitaja. Sellele tuleb teadlikult leida ?vastumürki? ning eks igaühel on omad nipid, kuidas seda saavutada.

Enim tekitavad minus stressi negatiivsed sündmused või olukorrad, mis on küll otseselt minuga/meiega seotud, kuid mida ei oska ette näha ning mis on nn löögid allapoole vööd. Näiteks minu alluvate asjatud süüdistused väljaspool firmat, mõningate oma inimeste sõnapidamatus jne.

Inimeste sundimine tegemaks seda, mis kokkuvõttes neile endile kasulik on.

Minu arvates on kõige rohkem stressi tekitav ja samuti rõõmu valmistav töö inimestega. Siin oleneb situatsioonist, kas päevakorral on positiivsed või negatiivsed sündmused.

Muudest probleemidest on võimalik kaine mõistusega jagu saada, aga töös inimestega tihti ei piisa sinu kainest mõistusest ja kehtestatud reeglitest. Pead ohjeldama teiste emotsioone (ka enda), kannatlikult seletama asju, mis tunduvad sulle endale nii enesestmõistetavad jne. Kui oodatav tulemus on visa tulema, siis tekib stress. Ilmselt on see kinni ka juhi olemuses.

Minu arvates on inimesed ettevõtte kõige tähtsam ressurss. Negatiivsed mõjud, sündmused, ebaõnnestumised jne, mis on seotud töötajatega, on minu arvates juhi töös kõige suuremat stressi tekitav asjaolu.

Arvan, et see ei sõltugi nii palju positsioonist kui inimloomusest üldisemalt: kõige stressitekitavam on ikka ja alati, kui asjad ei edene nii, nagu plaanitud, oodatud, arvestatud.

Stress tekib rahulolematusest olemasoleva olukorraga, olukord võib erineda loodetust nii objektiivsetel kui ka subjektiivsetel põhjustel.

Ühelt poolt aitab seda vältida adekvaatne planeerimine ja teisalt leppimine asjadega, mida kuidagi muuta ei saa (ilmselt saab ka nn vääramatut jõudu vähemalt osaliselt ette näha ja ennetada näiteks erinevate kindlustustega).

Autor: ÄP