Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Autoreis Poola: arengut näeb vaid suurlinnades

Marko Kaldur 29. oktoober 2004, 00:00

1500kilomeetrine autoreis Gdanskisse vältas enam kui 15 tundi. Ebameeldivad üllatused tabasid meid Balti riikide sisepiiridel, kus passe pikalt ja põhjalikult uuriti. Hoolimata meedias kõlanud väidetest, et Lätis-Leedus on nüüd turvaline reisida, ei pea see väide vähemalt Leedu osas paika. Kahest autost esimene suutis kohalikku liikluspolitseid veenda, et kiirust ei ületatud (mis vastas ka tõele), teisel tuli tasuda trahv olematu rikkumise eest.

Poola tervitas väsinud reisijaid hommikuselt kargena. Kitsaid külavaheteid mööda tiirutades ? mida maanteeatlas küll suurte autobahn?idena tähistab ? saime kogeda arvukalt uusi liikluselamusi. Poola teed on kitsad ja käänulised, kahel suurel Lääne sõidumasinal on raske teineteisest mööduda. Ent ega teed sellistele sõiduautodele mõeldud olegi ? pigem tillukestele Polonezidele ehk Polski Fiatitele. Neid väikeautosid mahub kitsale teele kolm tükki kõrvuti ja jääb ruumi ka jalakäijatele ning hoburakenditele.

Polski Fiat on huvitav masin, meenutades välimuselt Zaporo?ezit või Trabanti, ent jääb mõõtmetelt eelpool mainitutele alla. Kuid poolakad mahutavad poolteise meetri laiusesse ja kahe meetri pikkusesse autosse abielupaari kolme lapsega, ämma-äia, koti kartuleid ja reisikohvrid...

Jõudnud Gdanskisse, olime omadega ummikus, sest ei osanud leida teed ööbimiskohani. Poola mitmetimõistetavad (või mitte kuidagi mõistetavad) teeviidad olid meid varemgi alt vedanud ? korduvalt sõitsime ja pöörasime valesti.

Leidsime oma hotelli tänu kohalike heatahtlikkusele, kes ise teenuse osutamisest parajalt kasu teenides meid õigesse kohta juhatasid.

Gdansk on ilus linn, vähemalt vanalinna osa. Kuigi kogu linn olevat Teise maailmasõja järel täies mahus taas üles ehitatud, ei märka seal mingeid erilisi arhitektuurilisi vääratusi. Pigem on vanalinna ja raekoja osa pareminigi säilitatud kui mõnes Saksa keskaegses linnakeses. Oli ju Gdansk, saksa nimega Danzig, omal ajal Saksa kants idas ja sai seetõttu sõdades palju kannatada. Teise ilmasõja järel suures osas taastatud linnast on kujunenud üks Poola peamisi kaubandusaknaid Euroopasse ja maailma.

Oma osa Gdanski tähtsuse tõusmisel on ka lähedal asuval Kaliningradi enklaavil. Venemaa koosseisu kuuluv maa-ala, kus elatakse kirjeldamatus viletsuses ja kus kiiresti võtavad maad moodsad haigused, just sellisena on Kaliningrad Gdanski kuri naaber praegugi.

Üks meeldejäävamaid üritusi Gdanskis oli Kaliningradi lähistel ujumas käimine. Kuigi Eestis valitses sellal krõbe sügiskülm, oli Poolas merevesi soe. Ehkki teekond ujumiskohta osutus öösel mittesõitvate praamide tõttu erakordselt pikaks, oli südaöisel rannajoonel tõeliselt mõnus seista, soojade lainete pritsmeid tunda ja meremüha kuulata. Ning seejärel naudinguga tagasi pöörata, kuigi ees ootas mitmesajakilomeetrine tagasitee Gdanskisse.

Vähesed Gdanskis veedetud päevad jäid meelde kui mõnusad ja mitmekülgsed. Kui endal tahtmist ja pealehakkamist, pakub see linn pikkadeks päevadeks avastamisrõõmu. Aga ka niisama ja lühemalt seal viibides on tegemist kuhjaga ja avastusi piisavalt. Rääkimata teekonnast Gdanskisse ja tagasi. Kui suuta üle elada politsei vastutöötamine naaberriikides, pole sõit paar riiki edasi vaevaline ega vastumeelne. Pigem meeldivaid üllatusi ja taasavastamisi pakkuv. Sest elukeskkond Poolas on ikka veel kümmekonna aasta tagusel tasemel, sellest hoolimata mõnus ja pakub nostalgilisi elamusi.

Eri riikides on alati põnev kohalike toitudega eksperimenteerida. Kuid alati ei lähe sellega õnneks. Proovisin Gdanski üht nn rahvusrooga, mille nimi kahjuks või õnneks meelest läinud. Söök oli nagu toit ikka, kuid hinnakiri ja arve erines sama toidu puhul viiekordselt.

Pärast mitut vaevalist päeva kutsus seesama toit seedimisorganeis ikka veel kummalisi protsesse esile. Edasistel õhtutel sai süües järgitud veidi rahvusvahelisemaid menüüsid, samuti nautisime traditsiooniliste sadamakõrtside pakutavat.

Selle poolest oli vanalinnas otse raeväljaku serval, kanali kaldal asuv Taverna-nimeline kõrts imeline ? eestlaste seltskond suutis sealt vaevu oma täispugitud kered välja lohistada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:27
Otsi:

Ava täpsem otsing