Kõik vaatamisväärsused on Maltal käe-jala juures

Tõnu Ojala 05. november 2004, 00:00

Maltal ja Eestil on vaatamata geograafilisele kaugusele mõndagi ühist. Mõlemad on mereriigid ja nn ääremaad, ei Maltat ega ka Eestit ei leia igaüks Euroopa kaardi pealt naljalt üles, mõlemad on aastasadu suuremate vallutada-valitseda olnud, mõlemad asuvad Ida ja Lääne vahel, teenides raha transiidiäris, mõlemad said tänavu 1. mail Euroopa Liidu liikmeks ning mõlemad löövad edukalt kaasa Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Plaani minna suvel Maltale suhtusid mitmed asjasse pühendatud samamoodi nagu paari aasta tagusesse ideesse minna Krimmi avastama. Malta ? milleks? On ju Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Aga Malta? Baasandmed ei sisendanud liigset optimismi ? mida teha riigis, mille pindala on 316 ruutkilomeetrit ehk sama palju kui Muhu, Vormsi ja Kassari kokku? Aga otsus oli tehtud ja piletidki olemas.

Südasuvise Luqa lennujaama leitsak lööb sõna otseses mõttes jalust. ?Kuhu sa meid tõid?? on abikaasa esimene ahastav küsimus esmapilgul kivikõrbe meenutava riigikese pinnale astudes ja kuumusest justkui nuiaga hoopi saades. Kui eelseisev nädal tähendab ööpäevaringselt 40 soojakraadi, siis seisab ees raske nädal...

Eestlased pole Maltat veel avastanud (ehkki mõned turismifirmad pakuvad sinna reise), küll aga kohtab hulganisti rootslasi, norralasi, soomlasi. Ja muidugi venelasi ? üks Maltale lendavaid lennufirmasid on Aeroflot ja seda on kuurortlinna Sliema tänavapildis selgesti näha.

Kui püüda mõista Euroopat väisavate Ameerika turistide arusaamu maailma poliitilisest kaardist ja väiksematest rahvastest, on Malta selleks väga hea koht. Riike, kus elanikke vähem kui Eestis, leiab Euroopast mitmeid, kuid selliseid, kus kasutataks unikaalset, vaid sel maalapikesel räägitavat keelt, mitte eriti. Maltal võivad eestlasedki end suurrahvana tunda ja imestunult küsida: ?Kas te tõesti räägite oma keelt?? Malta keelt räägib vähem kui 400 000 inimest, sisuliselt on tegu ladina tähestikku kasutava araabia keelega (ükski muu semiidi keel seda tähestikku ei pruugi). Eestlase kõrvale on tegu täiesti arusaamatu häälitsemisega, õnneks on Maltal vana Suurbritannia kolooniana English?i oskus üldine. Nii hea inglise keele oskus on Lõuna-Euroopas täiesti erandlik.

Inimene harjub mugavustega kiiresti ning üks mugav asi on euro. Maltal kui värskel Euroopa Liidu liikmesmaal tuleb hakkama saada kohaliku rahaga. Kui Eestis armastame ilkuda Läti lati ülikõrge kursi üle, siis Maltal tuleb harjuda veel karmima kursiga ? üks kohalik liir (või nael, oleneb, kuidas keegi seda nimetada suvatseb) maksab koguni 38 krooni.

Olnud foiniiklaste, roomlaste, araablaste, normannide jt võimu all, võidelnud korduvalt türklastega, kuulunud korraks Pariisi võimu alla, on tänase Malta arengut enim mõjutanud paarisaja aasta pikkune periood Briti krooni all. Iseseisvaks sai Malta 1964, kümmekond aastat hiljem kuulutati välja vabariik. Briti mõjud on Maltal tänagi selgelt näha ? alates vasakpoolsest liiklusest ning iidvanadest tossavatest inglise bussidest, lõpetades kolmeharuliste pistikute, kahe kraaniga kraanikausside ning punaste telefoniputkadega.

Valletta on Vatikani kõrval ilmselt teine täiesti valmis ehitatud pealinn maailmas (õnneks pole seal kohalikku Ülemiste vanakest, kes linna ohustaks!). Kui maltalased sajandite eest türklaste rünnaku kristlusele peatasid, andis tänulik Euroopa Malta ordule sellise rahapaki, mis võimaldas linna nullist valmis ehitada. Euroabi kasutamisega on sellel värskel Euroopa Liidu liikmesriigil seega pikaajalised kogemused... Laieneda pole nüüd enam kuhugi, sest kolmest küljest piirab Vallettat meri ning neljandas küljes on vastas juba naaberlinnad.

Vatikani ja Vallettat (täpsemalt kogu Maltat) ühendab ka religioon. Malta ja araabia keele sugulust arvestades võiks ju oodata islami mõju, aga võta näpust! Malta ordu on küll kauge minevik (ordu peakorter asub juba ammu Roomas), kuid katoliiklus on alles ja tegu on ühe kõige religioossema maaga kogu Euroopas. Usupühasid on selles riigis vist iga päev ? kohalikes oludes tähendab see piduriietes kolonni marssi läbi küla või linna, aukohal õlgadel kantav pühaku kuju, pidulikkust lisamas üks lugematutest puhkpilliorkestritest.

Malta heaks küljeks on see, et kõik on käe-jala juures, sest kaugemale kui 30 km pole kuskile sõita. Nii pole rendiauto võtmisel erilist mõtet, seda enam, et saar on risti-rästi kaetud bussiliinidega, mille piletihind jääb 4?12 krooni piiresse. Bussisõit on seejuures omaette atraktsioon ? Malta bussid pärinevad enamikus koloniaalajast ? peasaarel on need kollased, sõsarsaarel Gozol helesinised. Uksi ees ei ole, aknad vahel on, vahel mitte. Kaua sellist eksootikat seal näha saab, on iseasi ? Euroopa Liidu kõikvõimalikele nõuetele ei vasta need liikurid kuidagi ja nii on karta, et kunagi tehakse Malta ühele magnetile lihtsalt ots peale. Ja sellest on tõsiselt kahju...

Kalurikülas (või -linnas, kes sellest seal täpselt aru saab) Marsaxlokkis asuvas ühes paljudest kalarestoranidest tekkis peremehel küsimus, kus maalt arusaamatut keelt kõnelnud kunded pärit. ?Estonia? Jah, ma tean ? teil on seal hea jalgpallikoondis!? No kus veel sellist komplimenti kuulda saaks? Vast vaid veel Fääri saartel ja ehk ka Andorras ? nendest maadest käivad meie poisid tõesti üle...

Marsaxlokk (see kohanimi on hea näide iseloomustama malta keelt!) ei ole paik, kus vaid Eesti jalgpallist kiidulaulu kuulata. Just seal saab kõige ehedamal kujul näha busside kõrval teisi Malta sümboleid ? luzzu?sid. See pole tegelikult midagi muud kui värvikirev kaluripaat. Marsaxlokkis pole aga tegu mitte turistilõksude, vaid tõeliste kaluripaatidega, mille hommikune saak on kõrvalasuval turul ja kümnetes kohalikes restoranides kenasti müügil.

Malta köök on lähedases suguluses naabermaa Itaalia omaga, kohalikku koloriiti lisavad jänes ja kaheksajalg. Olgu jänesega, nagu on ? peale hirmkalli hinna pole selles midagi erilist ?, kuid kaheksajala maitsmine sundis küll arvamust selle eluka kulinaarsetest omadustest revideerima. Kui enam kui konservatiivse maitsega seitsmeaastane poisiklutt issi taldrikust kaheksajala haarmeid nokib ja õnnelikult suud matsutab, peab see väärt kraam olema!

Vaatamata ümbritsevale Vahemerele ja asukohale ? Aafrika põhjatipust tükk maad lõuna pool ? pole Malta teab mis rannamaa. Rannik on enamasti kivine, liivarandu on vaid paar tükki ja n-ö metsikut ujumist takistavad ka vees ulpivad kõrvetavad millimallikad ning põhjas elutsevad merisiilikud (meie siilide okkad on nende elukate kõrval lapsemäng). Nii polegi ime, et enamik kohalikke ja turiste hoopis basseine eelistab ? seda enam, et vesi nii meres kui ka basseinis täpselt ühesugune ? tulisoolane...

Samas asub just Maltal üks maailma sukeldujate paradiise. Malta tibatillukese sõsarsaare Comino türkiissinised veed hakkavad silma juba lennukist ning kui selgub, et praktiliselt iga Malta kruiisialus ka Blue Lagoonis mitmetunnise peatuse teeb, on selge, et seal käimata saarelt lahkuda ei saa. Sõna otseses mõttes kümneid meetreid selget sooja vett ? põhjamaalasele piisab ainuüksi sellest, et Maltale sõit end kuhjaga ära tasuks!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:27
Otsi:

Ava täpsem otsing