Valitsus suunab maksumaksjat ametnike meelevalda

Anne Oja 09. november 2004, 00:00

Eile lülitas Riigikogu rahanduskomisjon kuue poolt- ja kolme vastuhäälega aktsiiside muutmise seaduse eelnõusse paranduse, mis teeb ümber maksukorralduse seaduse maksusaladuse kaitse ning teabe avalikustamise põhimõtted. Uuendused võtavad maksumaksjatelt võimaluse maksuameti tegevust kontrollida, teiselt poolt annavad aga ametile võimu maksusaladust oma huve silmas pidades avaldada.

Paranduse töötasid välja rahandusministeeriumi ja maksuameti juriidiliste osakondade juhatajad Alar Urm ja Maret Ambur. Ettepanek seadust kontrolli tugevdamise suunas muuta tuli rahanduskomisjoni andmetel valitsusest.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et ehkki nii rahanduskomisjon, justiitsminister kui maksuteadlased olid juba mullu talvel maksusaladuse piisavuse osas ühel meelel, vajas saladuse mõiste täpsustamist.

?Õigusselguse tagamiseks otsustas valitsuskabinet eelmisel neljapäeval, et on vaja täpsustada maksukorralduse seadust ning sellest tulenevalt tegime rahanduskomisjonile ettepaneku seaduse muutmiseks,? lisas Veskimägi.

Riigikogu rahanduskomisjoni juht Andres Lipstok tunnistas, et valitsus soovib nii lõpetada maksuameti ja andmekaitse inspektsiooni vahelist vaidlust. ?Arutelul lähtusime rahandusministri avaldatust,? selgitas Lipstok ja soovitas rahulolematutel pöörduda kas rahandusministeeriumi või maksuameti poole.

Vaatamata andmekaitse inspektsiooni nõudmistele keeldub maksuamet senini dokumendiregistris avaldamast avaliku teabe seadusega ette nähtud andmeid. Nende nappide andmete järgi on ettevõtete raamatupidajad muu hulgas kontrollinud, kas maksuamet vastab kirjadele ja vaietele tähtaegselt ning kogub maksumaksja kohta infot seaduslikult.

Andmekaitse inspektsiooni juht Urmas Kukk lausus, et sai seadusemuudatuse eile lõuna paiku. Kukk lisas, et tema arvates püüab maksuamet põlistada senist seaduserikkumist, mis iseloomustab riigiasutusi halvast küljest.

Maksumaksjate Liidu juht Kersti Kurre avaldas rahulolematust seaduse muutmise käiguga, mida püüti maksumaksjate eest varjata.

Endine maksuameti peadirektori asetäitja ja praegune maksunõustaja Vahur Kivistik ütles, et võimalus avaliku huvi üle otsustada annab maksuametile laiad võimalused manipuleerida. Maksuomavoli ohvriks võivad langeda eelkõige avalikkusele tuntud maksumaksjad ja ettevõtted. ?Näen ohtu, et maksuamet hakkab avalikustamise ettekäändel eelistama väärteo- ja kriminaalasja,? lisas Kivistik ja kutsus riigikogulasi enne poolt hääletamist järele mõtlema. ?Julgen arvata, et muudatuse praegune formuleering on vastuolus põhiseadusega, mis nõuab maksumaksjate võrdset kohtlemist ning eraelu kaitset.?

Uues sõnastuses loeb maksukorralduse seadus avaldada keelatud infoks kogu maksumaksjat, maksude määramist, maksukontrolli, võlgade sissenõudmist ja maksumenetlust puudutava teabe ja seda kajastavad dokumendid dokumendiregistris ning kohustab seda saladust hoidma kõiki ametnikke.

Varem oli maksusaladuse hoidmise kohustus ainult maksuametnikel. Avaliku teabe seadus nõudis maksualase kirjavahetuse kui fakti avalikustamist.

Samas hakkab maksuamet tulevikus otsustama, kelle kohta ja millist infot avaldada. Kui avalik huvi kaalub maksuameti hinnangul üles huvi saladust pidada ning avalikkuse teavitamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses, avaldab maksuamet maksusaladust pressiteadetes või mõnel muul moel.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing