Eramaad segavad tee-ehituse suurprojekte

Andris Feldmanis 19. november 2004, 00:00

?Seni oleme olnud sinisilmsed ja lootnud, et kõik saab hästi kiiresti tehtud,? rääkis maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap. ?Maade küsimus on põhiline probleem, samuti kooskõlastamised ja protseduurid ise.?

Euroopa Ühtekuuluvusfondi projektide käigus kujuneb maade võõrandamine väga mahukaks. Näiteks enne Jõhvi?Tartu?Valga maantee mitmete teelõikude remonti, mis peaks algama järgmisel aastal, tuleb võõrandada ca 81 hektarit maid.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter Skepasti sõnul on nad maade küsimuste pärast tõsiselt mures. ?Oleme hiljuti kontakteerunud ka oma ministeeriumiga ja avaldanud oma muret.?

Maade võõrandamine on Eestis suhteliselt uus teema. Seni pole Eestis väga mahuka maade võõrandamisega tegeleda tulnud, maaküsimused on lahendatud kokkuleppe teel. Küll on mitmed projektid, nagu näiteks Tartu maantee, selle pärast venima hakanud.

Seaduse järgi võib ehitust alustada alles siis, kui maade võõrandamise või ostu-müügitehing on sõlmitud, kuid kuna Eestis on sellealast kogemust vähe, võtab see palju aega.

Muret valmistab just see, et iga tee-ehitusprojekti juures piisab kas või ühest probleemsest maaomanikust, kui kogu projekt jääb seisma. ?Nii palju võimalusi on projekti katkestada või pikendada,? sõnas Skepast. ?See on täielik jadaühendus.?

Kuna kinnistud, mida projektid puudutavad, on teada, tekib huvi ka maadega spekuleerimise vastu. ?Mina ei tea, ei valda seda infot,? vastas Skepast küsimusele, kes ja kui palju võib olla maad kokku ostnud. ?Arvatavasti mitmed kinnisvarabürood.? Samas lisas ta, et alati ei pruugi olla muidugi tegu pahatahtliku kokkuostuga.

?Soomes on vastavalt seadusele lubatud ehitust alustada ka siis, kui maade võõrandamise protsess on alles käimas,? rääkis Konsap. Ta lisas, et sarnane seaduseparandus tuleks teha ka Eestis.

?Majandusinimesena mina tervitaksin küll, kui oleks selline seadus, mis annaks garantii, et on võimalik teedeehitust alustada,? kommenteeris maanteeameti ideed Riigikogu majanduskomisjoni esimees Mart Opmann. Samas lisas ta, et selline seadus peaks olema küllaltki kitsa tõlgendusega ja kindlalt piiritletud.

Endine reformierakondlasest majandus-ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, kes praegu on Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, selle ettepanekuga päri ei olnud. ?Enne kohtu lõplikku otsust ei ole minu meelest võimalik inimese vara kallale minna,? ütles Atonen. Küll kinnitas Atonen, et puutus selle probleemiga kokku oma majandusministriks olemise ajal. Tema hinnangul tuleks lihtsalt püüda kiirendada kohtute asjaajamist.

Sama seisukohta toetas ASi Kodumajagrupp juhatuse esimees Urmas Laur, kelle sõnul on seni liiga vähe tehtud koostööd riigi esindajate ja maaomanike vahel. ?Õigeaegselt ei ole üritatud omanikega rääkida õiglasest hinnast,? lausus Laur. ?See situatsioon on ju lastud tekkida.?

Praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip seda teemat kommenteerida ei soovinud, vaid delegeerides vastamise maanteeameti esindajatele.

Ehitustööde algust võib edasi lükata ka ELi jäik asjaajamine. See on teema, mida maanteeameti osakonnajuhataja Urmas Konsap eriti kommenteerida ei taha, kuid ütleb murelikult, et bürokraatia on üldse omaette teema.

Väga mahukad projektid puudutavad ka Eesti suuremate linnade ? Tallinna, Tartu, Pärnu ? ümbersõite. ?Kõigil on täpselt sama maade probleem,? lisas Konsapi kolleeg Peeter Skepast.

Tallinna ümbersõit ongi üks keerulisemaid projekte just sellepärast, et see puudutab paljusid omavalitsusi ja maaomanikke. Hetkel on projekti algusajad lahtised, kõige varasemaks ehitustööde alguseks nimetas Konsap 2008. aastat.

Järgmine suurem projekt, mida Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahaga tehakse, peaks algama sel aastal, tegemist on Tallinna?Narva maantee Valgejõe?Haljala lõiguga, mis läheb maksma 400 miljonit krooni.

Peale maade võõrandamise on teedeehituses ka teisi probleeme ja küsimusi, mis teevad teedehituse senisest keerukamaks.

Lisaks maade võõrandamisest tulenevatele probleemidele võib ehitustööde algust edasi lükata näiteks ka jäik ja aeganõudev asjaajamine.

See on teema, mida maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap eriti kommenteerida ei taha, kuid ütleb murelikult, et ?bürokraatia on üldse omaette teema.?

Peale selle tuleb täna pöörata teedeehituse juures märksa rohkem tähelepanu kui varem keskkonnanõuetele. ?See ei ole probleem, aga võib lihtsalt projekti maksumust tõsta,? sõnas Konsap. Karmimaks on muutunud näiteks nõuded müra suhtes. Üha enam mõeldakse ka liiklusohutusele.

Mitmete projektidega on seotud ka olulised tehnilised uuendused, nii on plaanis rajada Tallinna ümbersõidule mitu mitmetasandilist ristmiku, jalakäijate tunnelid.

Konsap siiski suuremat probleemi tehnilisest küljest ei näe ?Need on lahendatavad probleemid,? lisas ta. Paljudele projektidele korraldatakse nende keerulisuse, mahukuse ja maksumuse tõttu rahvusvahelised hanked.

Kuna suured projektid võivad mitmel põhjusel venima hakata, teeb see olukorra raskeks teedeehitajate ja toormetootjate jaoks, sest tihti pole teada tuleva aasta ehitusmahud.

ELi abiga elluviidavate infrastruktuuriarengu projektide väga pikk ettevalmistusaeg võib tekitada olukorra, kus riiklikul tasandil arvestatakse europrojekti teostamisega ja vähendatakse riigieelarves abisummaga võrdsel määral eelarvelisi investeeringuid teedeehitusse. Kui aga europrojekt õigel ajal ei käivitu, siis tähendab see olulist langust teedeehitusturu jaoks.

?Kuna europrojektide maksumus on suur, võib ühe-kahe projekti edasilükkumine põhjustada ka väga tõsise turulanguse, näiteks 2003. aastal ca 30% võrreldes 2002. aastaga,? rääkis ASi Talter tegevjuht Sven Pertens.

Ka võib pikkade tähtaegade tõttu tekkida olukord, kus ehitama tuleks hakata 3?4 aasta vanuste projektide järgi.

Pertensi hinnangul aitaks nende probleemide vastu see, kui vähendataks üksikprojektide mahtu. Praegu on europrojektide suur maht tinginud ka tee-ehitusfirmade ühispakkumised, mis on saanud kriitika osaliseks konkurentsi aspektist.

Ka teedeehituseks lubjakillustikku tootva ASi Nordic Kunda Tsement müügijuhi Aarne Rae sõnul valmistab probleeme just teadmatus tulevate projektide osas.

?Me peame olema teadlikud, et vat sellised mahud tulevad,? sõnas Rae. ?Nii ei saa, et üks aasta ehitad ja järgmine aasta ei tee midagi.?

Näitena tõi Rae ka sel aastal toimunud teedeehituse, kui lepiti teedeehitaja ASiga Talter kokku mahud ja alustati lattu tootmist juba enne finantseerimise tagamist. ?Võtsime riski enda peale,? lisas ta.

?Oleks me alles mais tootma hakanud, millal see finantseerimine tagati ja mil sõlmisime ostumüügi lepingud, siis poleks Ida-Virumaal teedeehitusest midagi välja tulnud,? rääkis Rae.

Seoses keerulise maadevõõrandamisega võivad need probleemid aga üha enam päevakorda tõusta.

Arvo Olek tulundusühistust Talismaa omab krunti Narva maantee ääres Väo ja Maardu vahel ? see on teelõik, mida ootab ees oluline ümberehitus järgnevatel aastatel.

Ehitustööde alustamine nõuab aga sealgi küllaltki mahukat maade võõrandamist.

Oleki sõnul ei ole temaga keegi veel maade võõrandamisest rääkima tulnud, kuid vajaduse korral on ta valmis kindlasti läbi rääkima.

?Mind huvitab kõige rohkem see, kas see teelõik mulle sobib, on kasulik,? rääkis Oleks. ?Kui sobib, siis ei ole hind üldse oluline.?

Väo?Maardu lõigul eeldab teedeehituse alustamine kokku 16 hektari maa võõrandamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:54
Otsi:

Ava täpsem otsing