Eesti tekstiilidisain kuulub maailma eliidi hulka

?Üritus on kõvasti arenenud, nüüdne väljapanek oli tunduvalt tegijam,? hindab neli aastat tagasi biennaali külastanud Tarmo Luisk.

Saint-Etienne?i disainibiennaal jättis tekstiilidisainer Annike Laigole väga elava, noorusliku ja rahvarohke mulje. Kuna tegemist ei olnud müügimessiga, oli õhkkond tunduvalt vabam. Üldiselt ei olnud väljapanekute eesmärgiks niivõrd täiuslike toodete-lahenduste pakkumine, kuivõrd oma ideede näitamine ja reaktsiooni saamine-kogemine. Külalisi oli väga palju, ealiselt vast enim esindatud vanusegrupp lasteaialastest tudengiteni.

?Kahju, et meil sarnast üritust veel pakkuda pole, sest erinevalt Prantsusmaast oleks selline mänguline näitus hädavajalik ka täiskasvanud disaini- ehk siis ka kultuuriteadlike eestlaste kasvatamisel, nii-öelda järeleaitamistunnid!? lausub Laigo.

Eesti väljapaneku kuraatori, disainiagentuuri Design Management juhi Ilona Gurjanova arvates motiveerib esinemine rahvusvahelisel areenil disainereid välja töötama uusi tooteid ja hoogustab nende ning mäned?eride rahvusvahelist suhtlemist, võimaldab neil tutvuda maailma disaini hetkeseisuga.

Samas saab niisugusel disainifoorumil tutvustada ka Eestit kui tänapäevast ja arenenud riiki.

Tänavu esindati Eestit Saint-Etienne?is kolmandat korda.

Sel aastal esitleti Prantsusmaal Matti Õunapuu meditsiiniaparatuuri, Tõnis Vellama Tarmo Luisu ja Igor Volkovi valgusteid, Sven Sõrmuse ja Villi Pogga disainvanni, Tiina Mangi, Kaisa Raidmetsa, Aet Seire pehmet mööblit, Monika Järgi, Mare Kelpmani ja Annike Laigo tekstiile ning Jaanus Orgussaare saapaid.

?See, et Eesti astub üles alati üsna suure väljapanekuga, on hakanud meie kasuks töötama,? sedastab kuraator. ?Nagu messidelgi ? kus eksponenti hakatakse tõsiselt võtma alles kolmel-neljal korral. Oleme silma jäänud ja meie tugevamaid külgi eristatakse.?

Sel aastal esindas Eestit ülekaalukamalt tekstiilidisain ? meie üks innovatiivsemaid tootmisharusid.

?Panus oli õige! Uudne tekstiil tekitas uudishimu. Mõni toode osteti-telliti ära juba teisel päeval. On väga teretulnud, et seekordne näitus võttis messi iseloomu. Loodi palju kaubanduslikke kontakte,? rõõmustab Gurjanova.

Eesti disaini vastu on huvi tõusnud ja Eesti disaini esitlemiseks Prantsuse turul on koostöös prantslastega loodud kaubamärk e-design.

Biennaalil toimuvad alati ka seminarid, loengud, uued kontaktid teiste maade disainikeskuste ja disaineritega. Electroluxi peadisaineri Sean Carney ettekanne tootearendusest oleks üllatusest õlgu kehitama pannud nii mõnegi tootmisjuhi.

Turu-uuringu eesmärgil; selleks, et paremini kliendi harjumusi tunda, saadetakse disainer ja insener paariks päevaks kliendi koju elama ja nii igal kus Electroluxi tooteid müüakse.

Electroluxis töötab 300 disainerit, viimati oli disaineri kohale kandideerijaid 500.

Küllap oleks meie raudteejuhtidele mõju avaldanud arvud, mida esitas Taani raudtee disainigrupi juht, et tõestada, kuidas on imago muutus ja design management firma käibes järsu tõusu toonud, vahendab disainiagentuuri Le Art juht Ilona Gurjanova.

Biennaali arvukatest esinejaist jäid Tarmo Luisule oma tippdisainiga meelde sloveenid ja t?ehhid, omapärased olid aga Aafrika riikide väljapanekud, mis mõjusid nii kit?i kui ka rahvuslikkusega.

End igapäevaselt disaini vallas toimuvaga kursis hoidev Annike Laigo näitusel ehk tõelist üllatust ei kogenud. Pigem mõjus väikse ?okina just n-ö tavaliste ehk siis mitte-erialainimeste huvitatuse aste ? see oli küll rabav!

Minu tööde menu tuli küll üllatusena ? ei osanud eelnevalt mingisugust reageeringut prognoosida, kuna mul pole olnud kogemust lõunamaisele publikule oma asju näidata.

Kartus oli, et minu tekstiilid jäävad oma iseloomult-vormikeelelt liialt põhjamaisteks. Kuid võib ka olla, et just see aspekt saigi huvipakkuvaks ? igatahes pälvisid villatööstuse jäätmetega täidetud Kivid kenasti tähelepanu.

Disainerina olen väga rahul näituse tulemustega. Jäin oma töödega silma eriala professionaalidele ja äriinimestele, peale näitust olen saanud mõned koostööpakkumised tuntud disainitoodetega tegelevatelt firmadelt.

Autor: Tiina Kolk