Ettevõtjatel on endiselt raske õiget infot leida ja selles orienteeruda

Kairi Jõesalu 03. detsember 2004, 00:00

Õige info leidmine ja selles orienteerumine valmistab ettevõtjatele endiselt suuri raskusi.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoja ja Antwerpeni Kaubandus-Tööstuskoja koostöös aasta aega läbi viidud euroaudit näitas, et kuigi seadusandluses orienteerumine, CE-märgistus, intellektuaalne omand ja ettevõtte tootmise tehnilistele jm nõuetele vastavusse viimine, on olnud enim huvipakkuvad valdkonnad, on eranditult kõik ettevõtted toonud peamise probleemina välja informatsiooni leidmise ja selles orienteerumise keerukuse. See on ka täiesti mõistetav, kuna seadusandluse andmebaasid on mahukad ning sellest info otsimine ei kuulu ettevõtja igapäevatöö ülesannete hulka.

Sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, on käsitletavate teemade ning ka probleemide ring erinev. Kõiki probleeme ja ettevõtjate poolseid ettepanekuid oleme püüdnud meie poolt koostatavates raportites ka käsitleda, lähtudes ettevõtte eripärast ja tegevusvaldkonnast ning pakkudes käepäraseid ja sobivaid võimalusi.

Tagasiside on ettevõtjailt olnud positiivne ning otsene kasu on sisaldunud peamiselt raportites lahti kirjutatud ning ettevõtte tegevusvaldkonda ja probleeme puudutava seadusandluse põhjalik käsitlus. Samuti suur hulk erinevaid infoallikaid koos kasutusvõimaluste ja ?juhistega.

Eesti ja Antwerpeni Kaubandus-Tööstuskoja koostöös läbi viidud euroauditi eesmärgiks oli ettevõtte tegevuseks vajaliku Euroopa Liidu seadusandluse tutvustamine ning olulisematest direktiividest ülevaadete tegemine, arvestades konkreetse ettevõtte tegevusvaldkonda ning eripära. Tegemist ei ole siiski tavapärase auditeerimisega meie mõistes, kuigi ka euroauditi kaudseks eesmärgiks on ettevõtte parem majandustegevus hilisemas perspektiivis. Sooviavaldusi projektis osalemiseks on aasta jooksul laekunud paljudelt ettevõtetelt erinevatelt elualadelt üle Eesti.

CE-märgistusega seonduva info eeliseks on eestikeelsus, struktureeritus ja mõistetavus. See, kas CE-märk on toote juures kohustuslik või mitte, sõltub konkreetsest tootest. On üldine reegel, et CE-märgi paneb tootele peale selle tootja või maaletooja. Tootja peab hea seisma selle eest, et toode vastaks Euroopa Liidus kehtestatud turvalisuse nõuetele.

Samas näiteks mõõtevahendite valdkonda on reguleeritud Euroopa Liidus peamiselt direktiividega. See tähendab, et need ei kohaldu Eestis vahetult, vaid tuleb Eesti seadusandlusesse sisse kirjutada. Seega on ettevõtja jaoks täna kõige olulisem teada kõiki Eesti õigusakte, mis mõõtevahendite valdkonda reguleerivad.

Lisaks on mõõtevahendite kohta kasutusel terve hulk standardeid, kus sisalduvad nõuded, millele erinevad mõõtevahendid vastama peavad.

Alates 1. maist jõustus Eestis uus Mõõteseadus, mille kohaselt on enne erinevate mõõteriistade turule laskmist vaja läbi viia kas tüübikinnituse või taatlemise protseduur. Vastavalt sellele, milline protseduur on teostatud, on kohustus vastava toote märgistamisel kasutada siis kas tüübikinnitustähist või taatlusmärgist või mõnel juhul mõlemat.

Selle valdkonna peamine mure on tollimaksumäärad, autojuhtide tööaeg ning transpordivahendite seisukorrale esitatavad tingimused EL maades, ka kemikaalide vedu.

Ajutise ja mobiilse töökoha korral, kus logistika ja transpordi ettevõtted rendivad autojuhte, on ettevõtjal eelnevalt tarvis teada tingimusi seda liiki töötajate puhul.

Ettevõtjal tasuks tutvuda Euroopa Komisjoni poolt välja antud direktiiviga 92/57/EEC, mis sätestab miinimumnõuded tööohutuse ja tervishoiu kohta nimetatud teemal.

Pakendile lisatava infoga seonduv on põhjalikumalt kättesaadav direktiivist 2000/13/EC, sisaldades nii üldiseid kui ka kohustuslikke nõudeid. Samuti on eraldi välja toodud kohustuslik, pakendil sisalduv informatsioon ja selle ülesehitus.

Pakendamise ja sellest tulenevate jäätmetega seonduv on kättesaadav direktiivist 94/62/EC (20. detsember 2004) ja sätestab kõikidele ettevõtetele pandud kohustused taaskasutuse jms osas.

Paralleelselt juba eelpool nimetatud probleemidega on paljudel ettevõtetele tekkinud küsimus ka intellektuaalse omandi kohta, seda just Euroopa tasandil. Siinjuures on soovitud neile ettevõtetele, kel tegemist innovatiivsete/uuenduslike toodetega need ka patentidega ära kaitsta.

Kaitse põhimõtteid ja registreerimist reguleerivad Patendiseadus, Kasuliku mudeli seadus ja Tööstusdisaini kaitse seadus. Kaubamärgi registreerimise ja kaitsega seonduvat reguleerib Kaubamärgiseadus. Kaubamärgile on võimalik taotleda nii Eesti-sisest, EL-ga piirnevat, kui ka üle maailma kehtivat kaitset.

Lisaks seadusandlusele on kõik ettevõtted olnud huvitatud ka erinevat liiki toetustest nii siseriiklikest kui ka suuremahulistest abiprogrammidest Euroopa Liidus. Peamine huvi on olnud eelkõige täiendavate investeeringute tegemise võimaluste osas, kuid ka toote- ja arendustegevuse ning ettevõtte sisese koolituse korraldamise alased toetused.

Samuti on suur huvi ja vajadus uute koostööpartnerite leidmise järgi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:57
Otsi:

Ava täpsem otsing