Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaupade läbivalgustamine lisab transpordil turvalisust

Janek Popell 14. detsember 2004, 00:00

Samuti on oluline kirja panna saaja täpsed kontaktandmed, et vajadusel kiiresti temaga ühendust võtta.

Läbivalgustusel paistavad ohtlikud igasugused mikroskeemid, juhtmekerad, objektid, millest gammakiirgus läbi ei lähe, näiteks paksust metallist esemed, relvakujulised esemed.

Detsembri alguses toimus Tallinna lennujaama kaubateeninduskeskuses turvaintsident, kus kaupade lennueelset julgestuskontrolli teostav töötaja peatas kaubasaadetise, mis paistis arvutiekraanilt nagu lõhkeseadeldis.

Pommirühm tegi kindlaks, et tegu on siiski elektroonilise mõõteseadmega.

Pärast turvameetmete tõhustamist lennunduses on terroristid kolinud nõrgemate turvameetmetega transpordivaldkondadesse. Turvameetmete rakendamine on üks asi, pidev täiendamine ja kõrge turvalisuse säilitamine aga hoopis raskem ülesanne.

Julgestusprogrammi kohaselt on kõik Tallinna lennujaamas tegutsevad ettevõtted kohustatud teostama kõigile väljuvatele lennusaadetistele julgestuskontrolli. Samas ei saa karistada neid, kes seda ei tee. Olukord, kus puudub seadusandlik baas, tekitab anarhistliku karistamatuse õhkkonna.

Eesti tsiviillennunduse riiklik julgestusprogramm ei räägi kauba saatjatest, regulaaragentidest ega lennukauba käsitlejatest. Kogu vastutus ja sellega kaasnevad õigused pannakse lennuettevõtjate ehk lennukompaniide õlgadele.

Samas puudub lennuametil õigus teha ettekirjutusi Eestis mitteresideeruvale lennufirmale, sest puuduvad seadused. Teadaolevalt on ainult mõni üksik Eestis opereeriv lennufirma nõudnud regulaaragendilt ja/või kaubakäsitlejalt lennueelsete turvakontrollimeetmete rakendamist.

Mujal maailmas kehtib lennukompanii jaoks turvaline kaubasaatja kontseptsioon, kus kaubakäsitleja vastutab lennukompanii eest, regulaaragent kaubakäsitleja ees.

Vastavad nõuded ja protseduurid on kirjeldatud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ja Euroopa tsiviillennunduskongressi (ECAC) dokumentides. Samas tuleb tõdeda, et kõik rahvusvahelised regulatsioonid peavad toetuma Eesti seadustele.

Eesti on väike ja kõik tunnevad üksteist, milleks selline bürokraatia ja lisatöö, kõlab levinud vastuargument. Hetkel on lahendusvariante vähe. Üks reaalsemaid: kõik saadetised tuleb enne lennukisse laadimist läbi valgustada. Protseduur ise ei võta kaua aega ? läbivalgustamise kiirus on 12 meetrit minutis, millele lisandub aeg, mis kulub turvakontrolli teostaval isikul kaubadokumentide markeerimiseks.

Eestis puudus enne 1. maid seadusandlik baas, mis reguleerib, kes, millal ja kuidas peaks läbi viima lennueelset julgestuskontrolli. Eesti on liitunud nii Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooniga (ICAO) kui ka alla kirjutanud Euroopa tsiviillennunduskongressi dokumentidele, mis kohustavad Eestit välja töötama oma seadused seoses julgestusega.

Hetkeseisuga reguleerib Eesti lennueelset julgestust ainult Eesti tsiviillennunduse riiklik julgestusprogramm ning Tallinna lennujaama ja lennuameti kinnitatud julgestusprogramm.

Päikesekiir pimeduses oli Euroopa Ühenduse saabudes automaatselt rakendunud määrus, mis kehtestab üldised tsiviillennunduse julgeolekureeglid.

See määratleb üldised nõuded, kuidas tagada lennueelne turvalisus. Aga ikkagi julgen väita, et ka see dokument ripub õhus, sest puuduvad Eesti Vabariigi vastavad seadused ja määrused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:58
Otsi:

Ava täpsem otsing