Hiina tellimuse täitmiseks peaksid palkmajatootjad võimsused kokku panema

Üks suuremaid palkmajatootjaid Ritsu sõlmis tänavu aprillis Hiina ehitusfirmaga raamlepingu, mille kohaselt võiks Ritsu tarnida Pekingi lähedale rajatavasse puhkekülla kahe aasta jooksul 200 umbes 150 ruutmeetri suurust palkmaja. Rahaliselt tähendaks see umbes 150 miljoni krooni suurust tehingut. Konkreetsele tellimuslepingule pole Ritsu aga veel alla kirjutanud, sest pelgab, kas suudab lepinguga võetavat kohustust täita.

?Selline suurtellimus käib ühele firmale ilmselgelt üle jõu,? tunnistas Ritsu juhataja Ants Randmaa. ?Jätta hiinlaste pärast kõik teised kümne tegutsemisaasta jooksul leitud partnerid kõrvale pole samuti mõeldav.?

Ritsu toodab aastas kokku veidi üle saja suure palkmaja. Peale Ritsu on Eestis veel 3?4 firmat, mis toodavad 60?100 palkmaja, ning poolsada firmat, mis saavad aastas hakkama paari-kolme palkmajaga. Seega hinnanguliselt toodetakse Eestis aastas 600?700 suurt palkmaja.

Ants Randmaa kinnitusel on ta mõne konkurendiga võimalikku ühistööd arutanud, kuid ametlikku ettepanekut koostööks pole veel kellegile teinud. ?Põhiprobleem seisneb selles, et kõigil palkmajatootjatel on oma tehnoloogia, oma toode ja mis tähtsaim ? erinev suhtumine kvaliteedinõuetesse ja hinnapoliitikasse,? oli Randmaa võimaliku koostöö osas esialgu skeptiline.

Randmaa sõnul on Soome palkmajatootjad kaks korda proovinud kanda kinnitada Hiina turul, kuid taganenud samal põhjusel: üksi ei jõua teha ja ühineda ei suudeta. Randmaa ütles, et kui masstootmisest midagi välja ei tule, siis loodavad nad Hiina partneri kaudu üksikuid palkmajaprojekte siiski ellu viia.

ASi Palktare juhatuse esimehe Urmas Leisalu sõnul pole neil põhimõtteliselt koostöö vastu midagi. ?Tasuvast allhankest on ju kõik huvitatud,? rääkis Leisalu. Palktare toodab aastas umbes 60 suurt palkmaja.

Urmas Leisalu venna, OÜ Mountain Loghome tegevdirektori Tarmo Leisalu sõnul teeksid nad hea meelega allhanget Eesti firmale. ?Meil jääksid ju turustus-, reklaami- ja muud kulud ära,? põhjendas Tarmo Leisalu. ?Pealegi käivitub meie tootmisüksuses Võnnus kohe uus täisautomaatne palkmaja tootmisliin, mis suurendab tootmisvõimsust ligi kaks korda.? Mountain Loghome toodab aastas ligi sada suvila-tüüpi palkmaja peamiselt Norra turule.

Tarmo Leisalu hinnangul ei valmistaks paarisaja palkmaja tootmine firmadel kamba peale raskusi. ?Küsimus võib tekkida hinnas ja kvaliteedis, et kas näiteks Ritsul kannataks meilt allhanget tellida,? seletas ta.

ASi RPM juhataja Enno Kuldkepi kinnitusel pole nemad huvitatud majade tootmisest pelgalt kaubana. ?Tahame kõik oma toodetud majad ise püsti panna, sest vaid nii saame olla kindlad, et meie firma hea nimi ei saa rikutud,? lisas ta. RPM toodab aastas umbes sada suurt üksiktellimuste järgi tehtud palkmaja.

Neli aastat tagasi jahtis AS Palktare suurtellimust Türki, kuid jäi sellest ilma, sest Eesti pool ei suutnud ekspordiprojekti rahastada.

Palktare oli 1999. aastal pärast Türgi maavärinat valmis koos Saksamaa partneriga osalema kuni 1,6 miljardi krooni suuruses palkmajade ehitamise projektis. Viie aastaga oleks rajatud tuhatkond kahekorruselist maja.

Kuna Saksamaa kindlustusfirmad said ekspordikrediiti kindlustada vaid Saksamaal toodetud eksporttoodete puhul, sai Palktare ekspordiprojekti Türki rahastada vaid Eesti pool. Vajalikku raha paraku Eestist ei leitud. ?Meil olid eelkokkulepped kohalike Eesti palkmajatootjatega, kes oleksid aidanud suurtellimuse tarvis palkmaju toota,? meenutas Palktare juhatuse esimees Urmas Leisalu.