Kulla hinnal pikim ralli pärast president Nixonit

Kulla hind on tõusnud alates 2001. aastast. USA eelarve- ja väliskaubandusdefitsiit on kasvanud rekordsuureks president Bushi valitsemise ajal. Viimati tõusis kuld viis aastat aastatel 1970?1974, kui USAs tõusis inflatsioon 12 protsendini.

?Praegune tsükkel on sarnane 1970ndatega,? ütles U.S. Global Investorsi juhatuse esimees Frank Holmes Bloombergile. ?Inflatsioon pole veel sama kõrge, kuid see võtab aega.?

Analüütikud ootavad tuleva aasta keskmiseks kulla hinnaks 435 dollarit ehk kuus protsenti sellest aastast enam. Prognoosid kõikusid 395 ja 550 dollari vahemikus.

Kuus kuud pärast euro juurutamist, 25. augustil 1999, kukkus kulla hind 20 aasta madalaimale tasemele, 251,95 dollarile untsist. Euro vastu on dollar 2001. aasta juulist alates kukkunud 60 protsenti. Mõned investorid on ostnud dollarites hinnatud metalle, kaitsmaks end dollarites olevate varade väärtuse languse vastu.

?Situatsioon on ekstreemselt sarnane sellega, mil Nixon valiti tagasi,? ütles Torontos asuva Sprott Asset Managementi investeerimisstrateeg John Embry. ?Aktsiate hinnad kukkusid ja kulla hind tõusis.?

1970ndate aastate kulla hinna kahel viimasel ralliaastal kukkus Dow Jonesi tööstuskeskmine 40 protsenti. Sel ajal viisid suurenenud Vietnami sõja pidamise kulud ja sotsiaalprogrammid USA riigieelarve ülejäägist puudujääki ja kasvatas inflatsiooni.

?Dollar jääb nii kauaks nõrgaks, kuni Bush on Valges Majas,? ütles Soulis asuva Shinhan Banki valuuta- ja derivatiivtehingute osakonna juht Ko Young-Sang. ?Tal on lahendada kaks defitsiidiprobleemi ja on näha, et ta ei tõmba käsi Iraagist eemale.?