Eurokassas raha on, tuleb vaid küsida

Laine Jänes 20. jaanuar 2006, 00:00

Euroraha on raha nagu iga teinegi, ainult et selle kasutusvõimalused on selgelt piiritletud. Vajame Suurt Ideed. Eestile peaks seejuures kõige tähtsam olema elu- ja tööjõulise elanikkonna hoidmine ja kasv.

ELi ühiskassa on kui Robin Hood: võtab rikastelt ja annab vaestele. Vaesemaid aidatakse järele, et EL oleks ühtsem ja terviklikum. Seetõttu peaksime tegema Euroopa rahaga midagi suurt ja silmatorkavat, mis viiks meid kiiremini Euroopasse.

Eestimaalased on juba harjunud tee ääres nägema siniseid silte: see ja see teelõik on valminud ELi rahadega. Toetustega peamegi tegema midagi sellist, millest on kõigil kasu ning mida kõigil on võimalik näha-kasutada.

Maanteed, Saaremaa sild jt samasugused tähelepanu pälvinud ideed on kasulikud, kuid on ka üks suurprojekt, mida Eesti ei tohiks unustada. Suur tõetera on sees ütlusel, et asfalti kõrval tuleb investeerida ka ajudesse. Eesti riigi olulisim tõsiseltvõetav vara on inimesed.

Eesti pidev figureerimine demograafilise statistika negatiivsetel poodiumikohtadel tekitab ärevust ja kurbust. Eestis saavad naised meestest veerandi jagu madalamat töötasu ning oleme selle näitajaga ELi riikide seas esikohal - siingi on küsimus inimkapitali väärtustamises.

Ajalehtede esikaanelood tööjõupuudusest on Euroopa kontekstis pigem erandlikud, kuna Euroopa põhivõitlus käib hoopis tööpuudusega. Elukeskkonna hindamisel Eestis peetakse ikka veel oluliseks madalat tööpuudust, kuid ettevõtjate jaoks on üha probleemsem kvalifitseeritud tööjõu leidmine. Mulle tundub, et kümmekonna aasta pärast võib Eesti olla Euroopas esikohal ka tööjõupuuduse määraga - meie kliima ei soodusta sisserännet, mis Lääne-Euroopa tööinimeste põuda leevendab.

Riik peab vaatama tulevikku. USA Rahvaloendusbüroo prognooside kohaselt on seniste tendentside jätkumise korral võimalik, et Eesti tööealine elanikkond väheneb 2050. aastaks 2,1 korda.

Arengukavadel ja strateegiatel on mõtet siis, kui nad realiseeruvad. Nende teostamiseks on vaja raha. Siiani on kogemus kinnitanud, et oma riigi rahast kõige kordategemiseks ja kõikide toetamiseks ei jätku. Seetõttu peab eurorahade taotlemine olema jõulisem just sotsiaalsfääris. Kui aidsihaigete ja UHIVi nakatunute arv kasvab stabiilselt praeguses tempos, oleme paarikümne aasta pärast etteUaimamatus demograafilises ja sotsiaalses kriisis. Seetõttu on oluline noorte huvitegevusvõimaluste jõuline arendamine - siingi tuleb appi võtta euroraha.

Töökäte puuduses vaevlev Eesti saab pikemas perspektiivis enda heaks palju ära teha. Kuna euroraha kasutamisega on meil selleks ka vahendid olemas, oleks patt see kasutamata jätta. Olukorras, kus Eesti hetkel viibib - kohe lõppeva perioodi ELi toetusrahad on suures osas jagamata -, ei tohiks me tulevikus enam olla, kuigi saame ennast välja vabandada teadmatuse ja aeglusega stardis.

Raha tulevikku investeerimise jaoks pole vaja leida, vaid nõudlikult ja leidlikult küsida EList - uks on lahti, tuleb Uainult sisse minna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing