Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alltöövõtt lubab tööstustel lahedalt elada

Ain Alvela 23. jaanuar 2006, 00:00

Kuigi aastaid suhtuti allhanketöödesse mõningase halvakspanuga ja võrreldi seda justkui maailma vägevate laualt palukeste kerjamisega, siis tänapäeva turuolukord näitab hoopis trendi, et üha rohkem tootjaid pöördub alltöövõtu teele.

Tartu metallifirma OÜ AT Metalli Grupp toodab pneumaatilisi konsoole Norra naftapuurtornidele ning detaile Soome ja Rootsi paberitööstusele ning metsamasinatele. Ettevõtte juhataja Aare Tamm on seisuga rahul.

"Eks me püüa ka kogu aeg järjest suuremaid osasid teha ja detailide mõningase komplekteerimisega tegelema hakata, aga see ei saa olla eesmärk," räägib Tamm. "Allhange pole mingi häbiasi, vaid vahend eluspüsimiseks." Tamm kinnitab, et AT Metalli Grupil on kogu 2006. aasta juba tellimuslepetega kaetud, kui kasvõi need realiseeritakse, tõotab see ettevõttele kahekordset käibekasvu ja annab võimaluse tootmise laiendamisse investeerida.

Allhanketöid ei põlga ära ka ASi Tartu Instrument tegevdirektor Kaido Klaassen, märkides, et kui keskenduda keerulisematele, ka inseneritööd nõudvate hangete tegemisele ja tagada tööde kõrge tase, saab ka allhanketöid tehes hinna osas kaasa rääkida ja valida, mida teha, mida mitte. Tartu Instrument toodab põhiliselt Skandinaavia turule roostevabast terasest tooteid.

"Kogu maailma tööstus töötab ju iseenesest allhanke alal, küsimus on, kuskohal selles ahelas olla," räägib Klaassen. "Utoopiline on loota, et Eestis töötatakse kunagi välja Nokia-taoline lõpptoode ja hakatakse seda kui meie omatoodangut üle maailma turustama."

Piiritaguste partnerite tingimused ja nõudmised meie ettevõtetele on muidugi mõista karmid.

"Toote omahinda püütakse maksku mis maksab alla saada, kaotatakse ära vahendajad, lausa otsitakse vigu," iseloomustab Aare Tamm.

"Ega head tööd pole palju, mõnele tööle tuleb ka peale maksta. Kuid aeg on sedapalju edasi läinud, et võime endale lubada ka mõne töö ülesütlemist."

Häda sunnil on sarnases valdkonnas tegutsevad ettevõtted asunud koostööle - tellimused, mis ühele mingil põhjusel ei sobi või pole jõukohased, suunatakse teistele firmadele, kellega ühest küljest ollakse konkurendid, teisalt koostööpartnerid.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) ja selle rahavahendamispoliitikas pettunud Aare Tamm nendib, et Eesti riik ei oska või ei taha oma tootmisettevõtteid toetada, isegi Läti pidavat tema hinnangul oma ettevõtetest rohkem hoolima. "Näiteks mõnes riigis saavad firmad ISO sertifikaadi riigi poolt, loodud on alustavate ettevõtete inkubaatorid, aidatakse interneti kodulehekülgede tegemisel," loetleb Tamm, kes on kõik firma välispartnerid ise otsinud. Tema sõnul sõltub edu tellimuste saamisel Uainuüksi enda kodutööst.

"Me ei saaks ühtegi tellimust, kui firma tehnoloogia täiustamisse ei investeeriks," möönab Tamm. "Meie töös on põhilised tarneklauslid kvaliteet ja aeg. Ning stabiilsus."

Ent allhanketööd tulevad ikkagi Eestisse. Üks põhjus selleks on meie ikka veel kordades odavam tööjõud Lääne-Euroopa riikidega võrreldes. Näiteks metallitööliste palgad on Eestis umbes kolm korda madalamad kui Soomes, tipptehnoloogiliste tööpinkide operaatorite puhul on vahe väiksem, ent ikka kusagil kahekordne põhjanaabrite kasuks.

Kaido Klaassen on seda meelt, et meie tööjõu odavuse eelis üha taandub. "Odav tööjõud pole enam argument, et siin toota. Kes soovib toota suuri partiisid, läheb seda tegema Hiinasse või Indiasse," ütleb Klaassen. "Eesti ettevõtete pärusmaaks saavad üha enam keskmisest keerulisemad oskustööd."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing