Kuuldus elektri hinna tõusust on liialdus

Kaugkütteühing andis teada, et 1. märtsil toimuv elektri hinna tõus mõjub kõige rängemalt nende klientide rahakotile, kes ostavad elektrienergiat mõnelt Eesti Energia (EE) tütarfirma konkurendilt.

Esiteks, EE klientidele elektri hind ei tõuse. Teiseks, väikeste elektrivõrkude piirkonnas elavate tarbijate jaoks elekter 1. märtsist kindlasti ei kalline. Seda seetõttu, et hinnatõus tuleb kõigepealt energiaturu inspektsiooniga kooskõlastada ja tarbijaile tuleb sellest kolm kuud ette teatada. Ja - väikeste elektrivõrkude hinnatõusus pole süüdi EE ega vastupidi.

Ligi 90%-le tarbijaist tähendab elekter lepingut EEga. EE põhi- ja jaotusvõrgu kõrval on aga veel 41 väiksemat jaotusvõrku, kes samuti elektrienergiat müüvad. Eesti pole siin erand, nt Saksamaal on tuhatkond ning Soomes ligi sada jaotusvõrku, sh väikelinna või küla piires tegutsevaid.

Nagu reeglid nõuavad, on EE-l eraldi äriühingud elektri tootmiseks, ülekandeks, jaotuseks ja müügiks. Tarbijal on õigus teada, millised on elektri tootmise ja müügi kulud, kui palju tuleb maksta võrguteenuste eest. Tootmise ja jaotamise eristamine on vajalik seetõttu, et elektriturul on elektri tootjate ning müüjate vahel võimalik konkurents - elektrit saab toota ka muust kui põlevkivist. Elektrivõrgud omavahel ei konkureeri, tegemist on loomulike monopolidega.

Igale võrgule on Eestis geograafiliste koordinaatidega määratud oma territoorium, kus ainult tema võib tegutseda. Nt EE jaotusvõrk ei või paremate tingimustega üle meelitada Fortumi kliente ega vastupidi. EE jaotusvõrk ei ole seetõttu teistele väiksematele võrkudele konkurendiks ning ei saa neid ka n-ö turult välja süüa.

Tururegulaatoril on mitu vastandlikku eesmärki. Esiteks tagada, et elektri hind oleks võimalikult madal. Teiseks, et hind kataks siiski kõik põhjendatud kulutused ja ettevõtja tegevus oleks kasumlik. Inspektsioon kooskõlastab kõigi jaotusvõrkude hinnad samadel alustel - hinnad peavad olema kulupõhised. Erinevatel võrkudel on erinevad kulud, seega erinevad hinnad. Ka EE jaotusvõrk peab ostma põhivõrgult võrguteenust täpselt samadel tingimustel nagu teised turuosalised. See, et väikesed võrguettevõtted on ühendatud põhi- ehk kõrgepingevõrgu või mõne suurema jaotusvõrgu külge, on tehnilises mõttes objektiivne paratamatus.

1. märtsist EE põhi- ja jaotusvõrgu hinnad muutuvad - põhivõrgu teenuse hind tõuseb, jaotusvõrgul langeb protsendi ringis. Põhivõrgus on hinnatõusu põhjus suurenenud elektritootmine taastuvatest energiaallikatest. Jaotusvõrgu hind langeb, sest EE on vähendanud kadusid. Neile EE klientidele, kes ostavad teenust põhivõrgust, hind tõuseb. Enamikule väikestest jaotusvõrkudest elektri hind hoopis langeb. Iga elektrivõrk võib elektrit ka otse jaamadest osta.

Kaugkütteühingu arvates on elektrienergia hinnakujundus ebaõiglane, lisaks toimuvat EEs jaotuse toetamine tootmise arvelt, et teisi võrke ebasoodsamasse olukorda asetada.

Oleme võrguteenuste hinna kooskõlastamisel arvutanud EE põhivõrgu kapitali tootlikkuseks 7%, jaotusvõrgule ja elektri müügile 7,5%, Narva Elektrijaamadele 8,5%. Viimast võib lugeda elektri tootja jaoks suhteliselt madalaks ning siin on peetud silmas asjaolu, et Eesti elektriturg ei ole veel avatud ja ettevõttele on tagatud turuosa.

Näiteks Soome kontsern Fortum, kelle tütarfirmad tegutsevad Eestis nii elektri jaotusteenuse kui kaugkütte alal, saavutas 2004. aastal erinevates turu valdkondades samuti väga erinevaid tulemusi: elektri jaotusel kujunes kapitali tootlikkuseks 8,3%, elektri tootmisel 11,6% ning õli tootmisel koguni 50,4%. Erinevalt EEst ei ole siiani nähtud probleemi Fortumi erinevatel tegevusaladel kujunenud erineva kasumi osas.

Elektrituru regulatsioonis kehtib ka kuldreegel, kus täiendava kulude kokkuhoiu, suuremate müüginäitajate või parema tehniline efektiivsuse kaudu teenitud kasum kuulub ettevõttele. Muidu puuduks ettevõtetel igasugune motiiv paremaks majandamiseks ning tegemist oleks tagasipöördumisega plaanimajandusse. Kuldreeglit rakendab inspektsioon kõigi elektrifirmade suhtes.