Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad vajavad selgust tulude maksustamise osas

Aivar Sõerd 01. veebruar 2006, 00:00

Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga leppis Eesti 2002. aasta lõpul kokku üleminekuperioodis, mille jooksul viiakse 2008. aasta lõpuks tulumaksuseadus Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla. Selle kokkuleppe sõlmimisest on möödunud kolm aastat, kuid riik pole suutnud võtta vastu selget otsust, mis saab äriühingute tulumaksusüsteemist pärast 1. jaanuari 2009. Iga otsusega viivitatud aasta vaid suurendab Eesti maksusüsteemi ebastabiilsust välisinvestorite silmis ning seab ohtu riigieelarve tulude laekumise aastal 2009. Olen seisukohal, et küsimus tuleb lahendada veel selle aasta jooksul ning sellega ei tohi oodata järgmiste valimisteni.

Meie kehtiv äriühingute maksustamise süsteem näeb ette, et äriühingu kasumeid maksustatakse alles nende jaotamise hetkel. Eesmärk ei ole äriühingute kasumi tulumaksust täielik vabastamine, vaid maksu tasumise hetke edasilükkamine. Euroopa Kohus on aga andnud tõlgenduse, mille kohaselt kasumi maksustamine selle jaotamise hetkel on vastuolus ema-tütarühingu direktiiviga. Liitumislepingus lepitud üleminekuperioodi lõppedes peame olema valmis selleks, et me ei saa enam äriühinguid kasumi jaotamise hetkel maksustada.

Veelgi suuremaks riskiks pean seda, et tulumaksuseaduse ning Euroopa direktiivi koosmõju tõttu tekib olukord, kus aastast 2000 kuni 2008 kogunenud, kuid veel jaotamata kasumid võivad muutuda täielikult maksuvabaks. Seda eeldusel, et ettevõtjad lükkavad kasumi jaotamise 2009. aasta algusesse. Ühelt poolt oleme tulumaksuseadusega andnud äriühingutele õiguspärase ootuse, et neid maksustatakse alles kasumi jaotamise hetkel, samas kui pärast üleminekuperioodi lõppu ei luba direktiiv meil seda enam teha. Selline olukord võib tuua kaasa tagajärje, kus 2009 ning mõnel järgneval aastal võib meid oodata ees äriühingu tulumaksu oluline alalaekumine riigieelarvesse.

Seega on vaja otsustada, millise alternatiivi me valime äriühingute maksustamiseks alates 1. jaanuarist 2009. Teiseks tuleb otsustada võimaliku üleminekusätte osas, mis tagaks valutu ülemineku kehtivalt süsteemilt uuele. Üleminekusätte sõnastus aga sõltub oluliselt sellest, millisele süsteemile me otsustame alates 2009. aastast üle minna.

Rahandusministeerium on teinud tööd kahel suunal: ühelt poolt uurinud võimalusi direktiivi muutmiseks või täiendamiseks, teisalt arutanud ka võimalikke stsenaariume äriühingute tulumaksustamiseks alates aastast 2009 ning sellega seonduvaid üleminekusätteid.

Ma olen skeptiline selles, et 24 liikmesriiki nõustuvad direktiivi muutmisega tagamaks meile võimaluse jätkata praeguse tulumaksusüsteemiga. Piisav argument on juba see, et ühehäälsuse nõude tõttu nõudis ema-tütarühingu direktiivi esialgse versiooni vastuvõtmine isegi oluliselt väiksema arvu liikmesriikide poolt aega 20 aastat. Olles oma seaduse muutmiseks üleminekuperioodis kokku leppinud, on raske leida loogilist põhjendust sellele, et me soovime nüüd oma kohustustest loobuda ning veenda liikmesriike hoopis direktiivi muutmise vajaduses. Usun, et seda veenmistööd oleks olnud tunduvalt kergem teha liitumisläbirääkimise ajal, kui meie vastas oli 15 riiki praeguse 24 asemel.

Kindlasti ei saa me oodata, millal probleemid ise lahenevad, vaid peame juba lähiajal tegema selge otsuse. Direktiivi sõnasõnaline täitmine võib tähendada meile äriühingu tulumaksust loobumist, mille tagajärjed on suhteliselt ettearvamatud. Seda eelkõige seetõttu, et enamik maksulepinguid ning EÜ direktiive, mis meie ettevõtjatele soodustusi annavad, toimivad vaid tingimusel, et Eestis äriühinguid tulumaksuga maksustatakse.

Parim lahendus oleks seadus, mis kehtestab riikidevahelist maksukonkurentsi arvestava soodsa maksumäära äriühingute aastakasumile, tagab erinevate tululiikide võrdse kohtlemise ning kus tulumaksusüsteem jääb jätkuvalt väheste eranditega lihtsalt administreeritavaks.

Analoogset ettepanekut on toetanud ka Res Publica esimees Taavi Veskimägi eilses Postimehes (T. Veskimägi "Ettevõtte tulumaksu tulevik vajab selgust"), pakkudes välja äriühingu tulumaksu taastamise konkurentsivõimelise maksumäära alusel juhul, kui senist süsteemi ei õnnestu säilitada. Ettepanek väärib kindlasti kaalumist.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing