Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nordea: Eesti liitub euroga 2008. aastal

Harry Tuul 01. veebruar 2006, 00:00

"Me arvame, et Eesti euroga liitumine viibib ja lükkub edasi 2008. aastasse," ütles Nordea vanemanalüütik Mika Erkkilä. Tema sõnul on selle põhjuseks kõrge inflatsioon, mida peamiselt põhjustab jätkuv nafta hinna tõus. Siiski ei näe Baltimaade ja Poola spetsialist Erkkilä viivituses Eesti majandusele katastroofi, kui see ei kesta üle aasta.

"Nordea hinnang ei tulnud uudisena," ütles Trigon Capitali portfellihaldur Mehis Raud. Euroga liitumise tähtaja edasilükkumist peab Raud üsna tõenäoliseks. Tema sõnul ei tohiks poole- kuni aastasel euro kasutuselevõtu viibimisel suurt mõju olla.

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on Eesti inflatsioonmäär tõepoolest olnud nõutust kõrgem, kuid inflatsioonitempo on langenud alates oktoobrist ning see suundumus jätkub. "Seega on enneaegne öelda, et Eesti ei täida hinnastabiilsuse nõuet 2006. aasta jooksul," lisas Lipstok.

SEB Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula sõnul mõjutas tõenäoliselt Nordea hinnangu ajastust viimane nn eurogrupi rahandusministrite kohtumine, mille toon oli Eesti ja Leedu liitumisväljavaadete suhtes oodatust veidi negatiivsem. "See (Nordea prognoos - toim.) on põhjendatud vahest sel määral, et viimasel nädalal on 1. jaanuaril liitumise tõenäosus vist tõesti vähenenud," lausus Pajula. Ta lisas, et kuuldavasti lükkub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne sügisesse ja selle ajani on ka kõik väljaütlemised vaid pelgalt ühe või teise inimese arvamused.

Nordea Eesti juhatuse esimehe Vahur Krafti sõnul on igal juhul oluline inflatsioonikriteeriumi ümberhindamine. Tema sõnul vajavad seda peale Eesti ka teised uusliikmed. "Eesti võiks olla selles küsimuses liider," lisas Kraft.

Mika Erkkilä sõnul on kriteeriumid määratud ammu ja teistsugustele riikidele. Siis ei nähtud ette, et Euroopa Liiduga võivad liituda suhteliselt vaesed, kuid kiiresti arenevad riigid.

Kraft ütles, et Maastrichti kriteeriume on ka varem loovalt tõlgendatud. Nii ei arvestata kolme madalama inflatsiooniga riigi hulka deflatsiooni ehk hinnataseme alanemisega maid. Näitena tõi Kraft, et kriteeriumiks võiks olla kogu ELi keskmine pluss 1,5%.

Eesti tarbijahinnad tõusid eelmise aasta detsembris 3,6% aastasel baasil, euroga liitumiseks vajalik inflatsioonipiir on aga 2,5%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing