Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Okkad ja roosid metsaomaniku rajal

Mereli Kivi 01. veebruar 2006, 00:00

Esimesed sammud tegi Ahto Künnapas enda sõnul rutakalt ja läbi mõtlemata. Toona olnud enamiku värskete metsaomanike esimene unistus võimalikult palju metsa maha võtta ja rahaks teha. Teadmine, et mets uueneb looduslikult väga visalt ning et talumaadel metsa säilitamiseks tuleb ise suurt vaeva näha, tuli märksa hiljem.

Tänaseks on Ahtol Künnapasel üle elatud ka esimesed omapäi tegemisest tingitud ebaõnnestumised. Nimelt asus ta neli aastat tagasi raiesmikule uut metsa istutama. Valis okaspuutaimed, mis ta toona ostis pigem küll hinna, mitte kvaliteedieelistest lähtuvalt. Taimed said mulda, hädapäraste hooldustöödega oli metsaperemees kursis ja need sai ka tehtud.

Siiski loeb Ahto Künnapas tänaseks selle metsauuenduse ebaõnnestunuks, sest pooled taimedest langesid talve hakul metsloomade maiuspalaks, osa murdusid ja said muljumiskahjustusi lumeraskusega ning tagatipuks tekkis taimedele kevade hakul kahjur, kes järelejäänu enam-vähem lõplikult hävitas.

Edasi tuli teadmine, et metsauuendus on siiski omaette teadus ja nõuab pisut rohkem teadmisi. Sellest ajast peale on Künnapas enda sõnul läbi lugenud viimase kui ühe metsauuendusega seotud raamatu ning käinud ka erametsakeskuse korraldatud koolituspäevadel. Nüüdseks on ka metsauuendus taas päevakorral ning lisaks raiesmiku kultiveerimisele plaanib Künnapas taotleda PRIAst toetust põllumaa metsastamiseks. Samuti plaanib ta kasutada seekord spetsialistide abi nii kasvukohatüübi määramisel kui ka metsauuenduse arenguplaani koostamisel.

Küsimusele, miks Eesti erametsaomanik kasutab nõustamisteenust praegu veel suhteliselt napilt, vastab Ahto Künnapas, et ilmselt tuleb kõigil esimesed valud ise läbi põdeda, enne kui asjatundliku abi vajadus ja möödapääsmatus selgeks saab.

Viimase viie aasta statistika näitab, et metsauuendustes on kasutatud valdavalt okaspuid.

Miks see nii on, selgitab Eesti Maaülikooli dotsent Heino Seemen.

Kas on puuliike, mis nõuavad meil väga konkreetseid ja iseloomulikke pinnasetingimusi? Vaatamata Eesti väiksusele, on mullastikutingimused meil mitmekesised. Metsad kasvavad õhukestel paepealsetel muldadel kuni mitme meetri tüsedustel turvasmuldadel. Peamised puude kasvu määravad asjaolud on mulla niiskus, viljakus ja happesus. Üks või teine puuliik on kohenenud kasvama teatud mullatingimuste piirkonnas, kusjuures ühtedel liikidel on see piirkond laiem, teistel kitsam. Äärmuslikes tingimustes kasvab tavaliselt üks puuliik. Keskmise viljakusega parasniisketel muldadel kasvavad peaaegu kõik meie puuliigid.

Millest peaks lähtuma metsakultuure rajades puuliigi valikul? See küsimus on metsakasvatuses tuntud peapuuliigi valiku probleemina. Peapuuliigi valik sõltub kõigepealt sellest, millisel eesmärgil metsa kasvatatakse, st mis on metsa juhtfunktsioon. Edasi tuleks selgitada, missuguseid puuliike antud kasvukohatingimustes on võimalik kasvatada. Kui aga võrdse eduga on võimalik kasvatada mitmeid puuliike, tuleb valik teha majandusliku tasuvuse seisukohast lähtudes.

Selle argumendi muudab ebakindlaks asjaolu, et tegemist on prognoosiga. Keegi ei suuda täpselt ette näha puiduturu olukorda rajatava puistu raieikka jõudmisel. Võib arvata, et ka tulevikus on rohkem hinnas okaspuu jämetarbematerjal. Erametsaomanik võiks lähtuda sellest, et okaspuid tuleks kultiveerida kõikidesse sobivatesse kasvukohtadesse, lehtpuupuistud jätta aga looduslikule uuenemisele. Endine männik tuleks uuendada ikka männiga ja kuusik kuusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing